"Meie jaoks on kõige kriitilisemad majanduse küsimused, et me suudaksime Eesti majanduse konkurentsivõime tuua uuele tasemele," ütles Kallas ERR-ile.

"Me ei ole enam odava tööjõu ega odava energiaga riik. Meie konkurentsivõime ei seisne enam selles, et siin on võimalik panna püsti tootmist odava tööjõu baasil. Ja kuidas me neid tootmisettevõtteid Eestisse siiski meelitame uusi töökohti looma, selleks on olemas meetmed ja viis, kuidas riik võiks seda toetada. Ja nendes kokkuleppimine vajab lõplikku kokkulepet," lausus Kallas.

"Meil on olnud vaidlusi selle üle. Aga Eesti 200 jaoks on majanduse konkurentsivõime meetmete toetamine kõige olulisem," lisas ta.

Samuti on tema sõnul oluline riigi toimimise jätkusuutlikkuse tagamine. "See puudutab nii riigieelarve korda tegemist, aga ka kogu riigi toimimist. Tänase kulu-tulu baasiga me väga kaugele ei suuda purjetada, meil ei ole seda jätkusuutlikku plaani, mismoodi me ka aastal 2035 ja aastal 2045 suudaksime riiki üleval pidada. See tähendab nii riigi teatud administratiivsete kohustuste tagasi tõmbamist, kärbet ja maksutulude peale vaatamist," rääkis Kallas.

Kallase sõnul on valitsuses olnud viimased pool aastat väga keeruline periood, mille jooksul ei ole koalitsioonipartnerid suutnud riigi rahanduse seisu parandamise plaanis kokku leppida.

Reformierakonna peaministrikandidaat loodavasse valitsusse Kristen Michal ütles teisipäeval saates "Ringvaade suvel", et Eesti majanduse konkurentsivõime tuleb saada paremaks ning selles osas tuleb koalitsioonileppesse häid uudiseid.

Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 esindajad on konsultatsioone pidanud alates eelmise nädala algusest.