2024. aasta esimesel poolel on riigiasutuste seas on enim lobikohtumisi olnud kliimaministeeriumil, kelle esindajad on aasta algusest juuni lõpuni osalenud 149 lobikohtumisel. Teist ja kolmandat kohta jagavad 94 kohtumisega majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning sotsiaalministeerium, selgub justiitsministeeriumi avaldatud andmetest.

Kõige rohkem on kohtumisi registreeritud erakonda Eesti 200 kuuluva majandus- ja kommunikatsiooniminister Tiit Riisaloga (64 kohtumist), samuti kliimaministeeriumi asekantslerite Ivo Jaanisooga (46 kohtumist) ja Jaanus Uigaga (37 kohtumist)

Lobistidest ja huvirühmade esindajatest oli aktiivseim kohtuja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, kelle esindajaga on riigiasutused registreerinud kokku 15 kohtumist. Lobikohtumiste arvult paistab teiste seast silma ka Tartu Ülikool koos erinevate üksustega. 

Lobistidest oli kohtumisi enim OÜ Energiasalv tegevjuht Peep Siitamil (8), Taristuehituse Liidu tegevjuht Tarmo Treil (7) ja VKG uute tööstusprojektide regulaatorsuhete juhil Meelis Mündil (7)

Kokku registreeriti aasta esimesel poolel justiitsministeeriumi andmetel riigiasutustega 616 lobikohtumist.

Valdkonda reguleerib hea tava, mitte seadus

Korruptsioonivaba Eesti liige Carina Paju kommenteeris justiitsministeeriumi avaldatud andmeid.

"Kokkuvõttes täidavad asutused nüüdseks avalikustamiskohustusi tublisti, kuigi valdkonda reguleerib hea tava, mitte seadus," sõnas Paju. "Justiitsministeerium on siinkohal teinud head koordineerimistööd, et tagada igas kvartalis andmete avalikustamine ning ka nende asutuste veebilehtedelt ühtekokku kogumine. See näitab, et eetiliste normide järgimine on Eesti ametnikkonnas olulisel kohal."

Paju rõhutas, et lobi tuleks vaadata laiemalt osana demokraatliku ühiskonna osaluskultuurist.

"Lobiandmestik näitab just neid huvirühmadega kohtumisi, kus ministeeriumide ja teiste riigiasutuste juhtkonnad on osalenud. Hea tava, mis lobistide kohtumisi reguleerib, määrab ära, et avalikustamisele kuuluvad kohtumised kõikide poliitikat mõjutada üritajatega, st vabakonnaga, ametiühingute, esindusorganisatsioonide, erafirmade ja teistega. See-eest ametiisikute ring on kitsam ning piirdub vaid riigiasutuste juhtkonna liikmetega nagu ministrid, kantslerid, asekantslerid, asutuste direktorid jne," ütles Paju.

Paju märkis, et lobitöö ei toimu vaid ülalmainitud isikute suunal. "Poliitikaid mõjutatakse ka oluliselt madalam tasemel, kuid ka kohalikes omavalitsustes ja riigikogus. Nemad jäävad hetkel hea tava raamistikust välja, mistõttu me neid kohtumisi ei näe," sõnas ta.

Paju juhtis ka tähelepanu sellele, et siiani on tulutuks osutunud ponnistused riigikogus lobikohtumiste avalikustamisega algust teha.

Paju: eelnõuga seotud kohtumised peaksid olema leitavad ühest kohast

Samuti ütles Paju, et ideaalmaailmas oleksid ühest kohast kättesaadavad kõik ühe eelnõuga seotud kohtumised, suhtlused ja arvamusavaldused. "See tähendab, et me ei peaks läbi lappama seletuskirju eelnõude infosüsteemis, valitsuse ja riigikogu kodulehti ning lobikohtumiste andmestikku, vaid kõik ühe algatusega seotud tegevused oleksid arusaadavalt ja lihtsasti kättesaadavad ühel platvormil."

"Loodetavasti suudab veel arendatav koosloome keskkond seda tulevikus teha. Praeguse andmestiku põhjal saame teha vaid piiritletud järeldusi sellest, kuivõrd võrdne on ligipääs poliitikakujundajatele või kuivõrd nähakse vaeva selle nimel, et tagada avalikus ja erahuvides tegutsevate organisatsioonide esindatus poliitikaloomes," sõnas Paju.