Riigikogu ees peetud kõnes põhjendas peaministrikandidaat Kristen Michal maksutõuse vajadusega suurendada kaitse- ja julgeolekukulutusi. Ta lubas avaliku sektori kulude kärpimist 10 protsenti kolme aasta jooksul, aga ka samme majanduskasvu hoogustamiseks.

Julgeolekumaksuga ehk käibe- ja tulumaksutõusuga palub valitsus igaühe panust Eesti ehitamisse.

"Peame olema ausad ja ütlema otse: otsused, mis tuleb teha ja mille me täna välja kuulutame, on rasked. Neil on tagajärjed, mida tunnevad kõik Eesti inimesed. Me palume igaühe panust ja me hindame seda panust väga kõrgelt," kõneles Michal.

Tõusevad ka aktsiisid. Enamus opositsiooni küsimustest puudutas makse. Isamaa esimehe Urmas Reinsalu arvutuste järgi saavad keskmist palka teenivad inimesed järgmisel aastal ühe kuupalga võrra vähem raha kätte. Reinsalu kritiseeris ka julgeolekumaksu.

"Põhiosas see nii-öelda täiendav tulumaksu, käibemaksu ja ettevõtte maksusüsteemi muutmine on mõeldud selleks, et katta 2026. aasta Reformierakonna maksuküüru. Ja teine, sinna on kodeeritud sisse ka see vale, et kui sa püsikulusid katad ühe maksuga, siis sinna on sisse kodeeritud, et maks on püsiv," kommenteeris Reinsalu.

Keskerakonna fraktsiooni liige Andrei Korobeinik ütles, et tulumaksutõus pärsib majanduse arengut ning maksutõusud puudutavad kõige enam neid, kelle sissetulekud on väiksemad.

"Koalitsioon otsustas, et nad ei taha pangamaksu, selle asemel nad lähevad kõige vaesemate kallale ehk siis tulumaksu- ja käibemaksutõus võtavad raha just nende käest, kes kulutavad kõige rohkem raha toidule, näiteks," rääkis ta.

Michalile volituste andmise poolt hääletas 64 riigikogu saadikut. Koos koalitsiooniga olid poolt ka näiteks fraktsioonitud Tõnis Mölder ja Enn Eesmaa. 27 oli vastu.

Pärast volituste saamist andsid kolme erakonna esimehed ja fraktsioonide liikmed allkirja koalitsioonileppele. Eesti 200 esimees, välisministrikandidaat Margus Tsahkna ütles, et lepe ei sündinud kergelt.

"Eks need läbirääkimised tundusid, et on lihtsad, aga kuna valikud olid väga karmid eelkõige kärbete osas, aga ka maksude osas, siis maailmavaateliselt eriarvamused on juba sisse kirjutatud. Sotsid on ühel pool ja meie Reformierakonnaga oleme parempoolsed erakonnad," rääkis Tsahkna.

Reformierakonna rahandusministrikandidaat Jürgen Ligi ütles, et päris kõigega, mis koalitsioonileppes kirjas, tema nõus ei ole, kuid tegu on kompromissiga.

"Ma ei ole rahul, jah. Tegelikult tulumaksuseaduse ära solkimine on kindlasti väga halb valik. Aga see oli ühe erakonna nõudmine, võib-olla isegi kahe, et ettevõtetelt võib võtta küll ja keegi ei kobise. Ettevõtjatelt võetakse nüüd nagu kolm korda ja arvatakse, et nad on keegi anonüümne tegelane. Ei ole, nad on need, kes inimestele tööd annavad ja majandusele lisandväärtust," selgitas Ligi.

Regionaalministrina jätkav sotsiaaldemokraat Piret Hartman ütles, et omavalitsused kärbete pärast praegu muretsema ei pea.

"Vaadates otsa sellele olukorrale, mis kohalikes omavalitsustes juba praegu on, siis väga paljud omavalitsused ei tule oma kohustustega toime, siis õnneks kohalike omavalitsuste kärbe jääb ära," sõnas Hartman.

Teisipäeval annab uus valitsus riigikogu ees ametivande.