Esmaspäeval allkirjad saanud võimulepingus on kirjas, et uus koalitsioon kehtestab julgeolekumaksu, mis koosneb kolmest osast. Kaks protsenti käibelt alates 2025. aasta juulist, kaks protsenti füüsiliste isikute tuludelt alates 2026. aastast ja kaks protsenti ettevõtete kasumilt alates samuti 2026. aastast.

Kui algul sai avalikkus aru, et kõik need muudatused on tavapärased maksutõusud, siis tegelikult on tavapärased küll käibemaksu tõus ja põhimõtteliselt ka ettevõtete tulumaksu kehtestamine, kuid füüsiliste isikute tulumaks mitte. Esmalt kirjutas sellest Äripäev.

Seni kehtib Eestis nii-öelda maksuküüruga tulumaksuvaba miinimum ja kui koalitsiooni uskuda, siis kehtib see järgmise aasta lõpuni. See tähendab, et töötavatele inimestele on kuni 1200 euro suuruse kuise sissetuleku puhul maksuvaba 654 eurot. Sellelt summalt tulumaksu ei võeta. Sissetuleku suurenedes tulumaksuvabastus väheneb, kuniks 2100 eurot kuus teeniv inimene enam maksuvabastust kasutada ei saa.

Pensionäridele on lisasoodustus, mille kohaselt neile rakendub tulumaksuvaba miinimum 776 eurot kuus. Sotsiaalministeeriumi kevadisel hinnangul on Eesti keskmine pension sel aastal 774 eurot kuus, seega keskmine pensionär jääb tulumaksuvabastuse sisse.

Kui tõsta vaid tulumaksu määra, siis väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormus kuigivõrd ei kasvaks. 774 eurot kuus saav pensionär pääseks tulumaksu tõusust täielikult.

Alampalka, 820 eurot teeniv inimene saab täna kätte 763 eurot ja tema makstav tulumaks on 27,3 eurot. Järgmisest aastast, kui tulumaks tõuseb juba varasema otsuse mõjul kaks protsendipunkti 22 protsendile, hakkab 820 eurot kuus teeniv inimene tulumaksu maksma 30 eurot.

Kui nüüd kehtestada üleüldine, maksuvaba tulu arvestusest välja jääv kaheprotsendiline lisatulumaks, siis alampalka saava inimese tulumaksukoormus kasvaks 15,8 euro võrra kuus ehk 190 euro võrra aastas.

Keskmist pensionit saav pensionär hakkaks maksma kuus 15,5 eurot tulumaksu ehk 186 eurot aastas.

Seda siis lisaks käibemaksukoormuse tõusule, sest koalitsioon plaanib sel aastal 22 protsendile tõusnud käibemaksu viia 2025. aastal 24 protsendini. Käibemaksu puhul siiski näiteks ravimitele kehtestatud soodusmäärad peaksid säilima ja tõuseb vaid kõrgeim käibemaksu määr.

Rahandusministeerium ei soovi oma maksumuutuste arvutusi avaldada, viidates, et kõik on veel liialt toores, kuid ministeerium saatis ühe pildi, kuidas võiks käibemaksu tõus ja kõigile rakenduv tulumaks Eesti leibkondade sissetulekut mõjutada aastal 2026.

Pildil on rakendatud kaheprotsendilist eritulumaksu kõikidele füüsilise isiku tuludele. Roheline on tulumaks, sinine käibemaks, punane mõlemad kokku. Igas detsiilis on 56 000 leibkonda. Esimeses on vaeseimad leibkonnad, kümnendas rikkaimad.

Madalaima sissetulekuga leibkondade kuine netotulu võiks jääda keskmiselt 600 euro juurde ja rikkaimate puhul keskmiselt umbes 3500 euro juurde. Viienda detsiili sissetulek võiks olla kuskil 1200 eurot. Hinnangud siit (.pdf).

Vaesemates detsiilides olevad leibkonnad on väiksemad, kuna teises kuni neljandas detsiilis on rohkem pensionäre. Leibkonnaliikmete hinnang on ligikaudne.

Nagu rahandusministeeriumi jooniselt lähtub, maksavad madalama sissetulekuga leibkonnad uute maksutõusudega suurema osa oma sissetulekust maksudeks kui kõrgema sissetulekuga leibkonnad.

Samas ei ole see pilt kuigi täielik. 2026. aastast peaks Eestis rakenduma üleüldine maksuvaba miinimum. Kuni 1200 eurot teenivate inimeste puhul nii-öelda maksuküüru kaotamine suurt mõju ei oma, aga suurema sissetulekuga inimestele, eriti üle 2100 euro kuus teenivatele, on mõju olemas.

Kui 2024. aastal tuleb 2100 eurot teenival inimesel maksta tulumaksu 405 eurot kuus ja 2025. aastal 445 eurot kuus, siis 2026. aastal langeb tulumaks 116 euro võrra ehk 329 eurole.

Suurema sissetulekuga inimeste maksukoormuse tõusu maksuvabastuse laiendamine mõnevõrra taandab. Tasakaalupunkt, kus maksuküüru kaotamine ja kõrgem tulumaks sissetulekut ei mõjutaks, asub kuskil 4000 euro juures kuus. Sealt edasi kõrgema palgaga inimeste maksukoormus tulumaksu tõusu tõttu hakkaks kasvama, aga jällegi vähem kui ilma niinimetatud maksuküüru kaotamiseta.

Kui palju täpselt eelarvesse lisatulu uute maksude tõttu oodata oleks, ei ole teada, aga peaminister Kristen Michal edastas rahandusministeeriumi arvutused, mille kohaselt oleks uuest tulumaksust oodata 361 miljonit eurot aastas, käibemaksu tõusust 244 miljonit eurot aastas ja ettevõtetele kaheprotsendilise tulumaksu kehtestamisest 208 miljonit eurot aastas.

Teisipäeva hommikul, kui peaminister tõttas riigikokku ametivannet andma, pakkus ta maksuplaanide kohta lühikese kommentaari, öeldes et need on vajalikud julgeolekukulude katmiseks.

"Julgeolekumaks on laiapõhjaline, läbi käibemaksu, tulumaksu ja ettevõtete maksustamise panustab kogu ühiskond kaitsekulutuste kasvu, uue moona ostmisesse ja siseturvalisuse tagamisse. Maks on tähtajaline aastani 2028 ja maksu eesmärk on siseturvalisuse tagamine. Muudeks kuludeks teeb valitsus 10-protsendilise kärpe," rääkis Michal.

Möödunud reedel avaldatud slaidide kohaselt prognoosib koalitsioon uutest maksutõusudest 813–884 miljonit eurot aastas, kuhu sisse arvestades juba sel aastal tõusnud käibemaksumäära, opereeritakse alates 2026. aastast lisalaekumisega umbes miljard eurot.

Sellele vastu on koalitsioon pannud suurenenud ja suurenevad kaitsekulud ja alates 2026. aastast ka riigikaitselised lisainvesteeringud, mida maksutõusud katma peaksid. Need samad lisainvesteeringud, mida kaitseväe endine juht Martin Herem soovis.

Samas riigieelarves silte ei ole. Ei ole vahet, millisest allikast kulusid kaetakse. Kui arvestada inimeste maksukoormuse kogu muutust, siis maksuküüru kaotamine peaks tahes tahtmata arvutuses sees olema. Selle esimese aastaseks maksumuseks on eelmine valitsus opereerinud numbriga 430 miljonit ja pärast seda 300 miljonit eurot aastas.

Samas on rahandusministeeriumi tellitud ja Tartu Ülikooli koostatud möödunud aasta kevadel ilmunud põhjalik niinimetatud maksuküüru kaotamise analüüs (.pdf; lk. 64) hinnanud ühtlase tulumaksuvaba miinimumi kehtestamise maksumuseks kuni 650 miljonit eurot aastas.

Akkermann vaesemate sissetuleku kahanemisest: sellega on võimalik suhteliselt märkamatult hakkama saada

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees ja endine rahandusminister Annely Akkermann (Reformierakond) ütles julgeolekumaksuga suhteliselt kõige enam raha kaotavate kõige madalamasse tuludetsiili kuuluvate inimeste olukorda kommenteerides, et ka nemad peaks sellega suhteliselt ladusalt toime tulema.

Vastates Vikerraadio saartes "Uudis+" saatejuhi Arp Mülleri viitele, et julgeolekumaks mõjutab enim just esimesse detsiili kuuluvat 56 000 leibkonda, kelle sissetulek väheneb sellega 3,4 protsenti, mis võib tähendada paari toidukorda, ütles Akkermann: "Noh, 500 eurost on [kaks protsenti] 10 eurot kuu peale. Nii et ma arvan, et sellega on võimalik suhteliselt märkamatult hakkama saada." 

Akkermann rääkis ka, et julgeolekumaks on väga laiapõhjaline. "Ükskõik kui vaene või rikas sa oled, julgeolek on ühine hüve, seda üksinda keegi ei saa rahastada, ta on vajalik kõigile, seetõttu on see maks kehtestatud kõigile. Ja see kaks protsenti tuludelt on selline, mis tegelikult ei tohiks endast märku anda igapäevase tarbimise juures," leidis ta.