Mis eesmärgiga läksite kohtumisele USA kaitseministri Lloyd Austiniga? Mis jutuks tuli ja mis selle kohtumise tulem Eestile oli?

Kõige olulisem meie jaoks on kindlasti kahepoolne koostöö. Et me saaksime rääkida sellest, kuidas Ameerika Ühendriikide jalajälge Eestis suurendada. Kuidas meil oleks võimalik näiteks Ameerika Ühendriikidega koostööd teha pika ulatusega laskemoona teemal. See on kriitiline ja ka uue koalitsiooni läbirääkimistel, kus me olime sunnitud näiteks maksusid tõstma selleks, et laskemoona juurde osta. Tegelikult ameeriklaste osakaal on üsna suur. Himars tuleb, aga Himarsil on moona ka vaja. Ja see oli kindlasti üks olulisemaid teemasid.

Teine pool oli see, et NATO üldised kaitsekulud peavad tõusma. Sellepärast, et võimevajadused, mis me siinsamas Washingtonis mõni nädal tagasi üle vaatasime, vajavad lisaraha.

Ja kolmandaks see, mis puudutab väiksemaid asju, näiteks Ameerika Ühendriikide osalemine Ukraina abistamisel ja IT-koalitsioonis tervikuna. See, kuidas Ukraina abi veelgi suurendada. Kokkuvõttes oli üsna palju teemasid, mida me jõudsime läbi käia. Kindlasti oli see kohtumine väga vajalik.

NATO tippkohtumine siinsamas Washingtonis alles oli ja samad teemad olid paljuski laua peal ka toona. Mis tänases kohtumises oli uut?

Uus oli kindlasti see, et me rääkisime kahekesi kahe riigi suhetest. Loomulikult üks asi on see, mida NATO tervikuna peab tegema. Aga see oli väga väike osa meie kohtumisest. Peamise osana me ikkagi keskendusime oma kahepoolsetele suhetele: milline on Ameerika Ühendriikide kohalolu Eestis, kuidas nende väed on integreeritud Eesti kaitseplaani ja seeläbi ka NATO kaitseplaani. Ja kuidas me saame moona ja ka erineva tehnika kogust Eestis suurendada.

Need on asjad, millest sa NATO kohtumisel ei saa rääkida ja selle jaoks ongi kahepoolsed kohtumised. Viimati oli kahepoolne kohtumine circa poolteist aastat tagasi. Ja seetõttu ei olnud mul võimalik ka uue valitsuse ametisse nimetamisel olla. Selliseid kohtumisi lihtsalt ei lükata edasi.

Aga kuidas saab USA kohalolu Eestis suurendada?

Üks asi on see, et palju ameeriklastel on endal varusid. Kaitseminister Austin ka tunnistas, et väga palju on Ukrainasse ära antud. Kõik on arusaadav. Esimene ja kõige suurem asi on see, et tööstus saaks veelgi suuremaks oma tootmise. Sellepärast, et kui tööstus suuremaks oma tootmist ei saa, siis ei saa ka meie näiteks sellesama uue lisanduva Eesti maksumaksja raha eest moona osta. Ja seetõttu ma arvan, et järgmised kohtumised peavad tulema juba Lockheed Martiniga ja tööstuse poolega, et me saaksime neile anda signaali, et oleme valmis ostma. Aga selleks peab tööstus kiiremini tööle hakkama. Meid ei rahulda, kui saame näiteks raketid kätte 2027–2029.

Teil oli kohtumine kongressiga. Kellega kohtusite ja mis seal jutuks tuli?

Jaa. Mike Rogers on selles mõttes väga oluline kongressi liige, kes komisjoni juhina vastutab väga suures osas kaitsekulutuste eest ja kaitse-eelarvete eest. Temaga oli kohtumine ja rääkisime Balti julgeoleku initsiatiivist, mis andis väga tugeva kindluse, et sõltumata sellest, kas on demokraadid või vabariiklased kongressis, nad tugevalt toetavad Balti riike. Nemad tahaksid näha, et Balti riigid oleksid veel julgemad ja küsiksid ise veel rohkem ameeriklaste kohalolu.

Ja vähemalt tema sõnum oli see, kuna ta on ise ka vabariiklane, et ta püüab Donald Trumpile sisestada seda, et Ameerika Ühendriikide kohalolu Balti riikides peab suurenema. Ja heidutus Venemaa suunal peab tugevnema.

Lõpetuseks ei saa mööda vaadata ka sellest, mis kodus toimub. Kas uues koalitsioonileppes on sees see 1,6 miljardit moona ostmiseks?

Koalitsioonileppes on sees täiendav riigikaitse pakett ja need täpsed summad loomulikult veel eelarve käigus tuleb üle käia. Ka näiteks seesama, kui palju maksulaekumine siis täpselt saab olema. Seesama julgeolekumaks, mis nüüd kehtestatakse, see toob meile leevendust, et need puudujäägid, mis meil olid riigikaitse rahastamises, saavad kaetud ja me saame ka lisaraha.

Suure tõenäosusega ta päris 1,6 miljardit ei ole, aga tuleb ka arvestada, et tegelikult sellel aastal me tegime juba otsuse ligi poole miljardi lisamiseks laskemoona. Nii et ütleme suurusjärgus hindan eelmise koalitsiooni ja selle koalitsiooni kokku panustamist, siis järgmise nelja aasta jooksul me kuskil 2,2–2,3 miljardi eest uut laskemoona soetame. Ja kui küsida, kas tahta rohkem, loomulikult oleks tahtnud rohkem, aga midagi ei ole teha, tuleb ka vaadata, milline on maksumaksja võimekus.