Oluline pühapäeval 28. juulil kell 20.30:

- Zelenski: Ukraina töötab rahuplaani välja novembri lõpuks;

- WP: F-16 jõuavad lähinädalail Ukrainasse, kuid olulist muudatust ei too;

- NYT: Venemaa edu taga on oskus kasutada mõrasid Ukraina kaitses;

- Ukraina ründas droonidega Vene naftabaasi Kurski oblastis;

- Ukraina komandör rääkis venelaste suurtest kaotustest Tšassiv Jaris;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1180 sõdurit;

- Venemaa laupäevastes rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 41 inimest;

- Vene vägi ründas Harkivit kahe raketiga.

Zelenski: Ukraina töötab rahuplaani välja novembri lõpuks

Ukraina töötab tegevusplaani rahu saavutamiseks välja novembri lõpuks, teatas president Volodõmõr Zelenski pühapäeval intervjuus Jaapani ringhäälingule NHK.

Zelenski sõnul alustab Kiiev üksikasjalikke arutelusid asjaomaste riikidega territoriaalse terviklikkuse teemadel.

Lisaks rõhutas Zelenski, et ta ei saa vastata relvarahu sõlmimise üleskutsetele ajal, mil Venemaa jätkab Ukraina territooriumi okupeerimist.

Zelenski rõhutas, et sõja õiglaseks lõpetamiseks on vaja kannatlikkust, toetust ja diplomaatilist survet.

WP: F-16 jõuavad lähinädalail Ukrainasse, kuid olulist muudatust ei too

Pikalt oodatud F-16 hävituslennukid jõuavad Ukrainasse lähinädalate jooksul, kuid Ukraina ja lääne ametnike hinnangul ei too need kohest mõju lahinguväljale, kirjutab The Washington Post.

Ajaleht märgib, et Ukrainasse jõuab liiga vähe lennukeid ning Venemaal on väga palju õhutõrjesüsteeme, mis suudavad need alla tulistada. See tähendab ajalehe hinnangul, et esimesed F-16 hävituslennukid tõenäoliselt ainult tugevdavad Ukraina õhutõrjet, tulistades alla õhusihtmärke, kuid ei ründa Venemaa maavägesid.

The Washington Post lisab, et vähemalt esialgu ei lenda hävitajad tõenäoliselt rindejoonte lähistel, mis tähendab omakorda, et need ei suuda heidutada ründavaid Vene lennukeid.

Ametnikud keeldusid ajalehele ütlemast täpset lennukite arvu, mille Kiiev tänavu saab, kuid neid ei saabu rohkem kui ühe eskadrilli ehk umbes 20 lennuki jagu. Sel suvel peaks F-16 väljaõppe lõpetama vaid kuus pilooti, sest väljaõppeprogrammis on piiratud arv kohti ja programm on ka palju viibinud.

Lisaks võtab Ukraina kaitseametniku sõnul pilootidele näiteks ingliskeelse terminoloogia õpetamine neli kuud aega, muutes isegi kogenud pilootide väljaõppe aastapikkuseks protsessiks. Samuti ei saa Ukraina saata suurt hulka kogenud piloote korraga väljaõppele, sest neid on vaja samal ajal ka lahingutegevuses.

Uue Ameerika Julgeoleku Keskuse analüütikud tõdevad, et lahingutingimused on muutunud pärast eelmisel aastal tehtud otsust F-16 lennukid Ukrainale anda. Nii nagu relvade on ka lennukite järele kohene vajadus ning tihtipeale on nende saabumise ajaks nende operatiivne vajadus juba kõrvaldatud, selgitavad analüütikud.

The Washington Post kirjutab ka, et F-16 kaitsmine maa peal on Ukrainas väljakutse, arvestades, et kõik riigi lennuväljad on Vene rakettide laskeulatuses ning Vene väed on hiljuti tabanud mitut lennuväljadel olevat lennukit. Ukraina kaitseametnik tõdes, et Kiievil on sõja ajal võimatu ehitada kaetud betoonist angaare lennukite kaitsmiseks. Selle asemel kasutab Ukraina kamuflaaži ning pargib lennuväljadele peibutisena isegi lennukimudeleid.

Ukraina kõrge ametnik on öelnud, et Venemaa valmistub F-16 lennukite Ukrainasse saabumiseks, katsetades S-400 õhutõrjesüsteemide ulatust lennukite allalaskmiseks.

NYT: Venemaa edu taga on oskus kasutada mõrasid Ukraina kaitses

Vene väed on viimase nädala jooksul saavutanud kiiret edu Ida-Ukrainas Donetski oblastis, vallutades mitu küla ja sulgedes Pokrovske linna, mis on üks peamisi Ukraina kaitsealasid selles piirkonnas, kirjutab The New York Times.

Analüütikud väidavad, et kiired edusammud peegeldavad Moskva paranenud suutlikkust kasutada ära mõrasid Ukraina kaitseliinides, mida on nõrgestanud ressursinappus ja Venemaa halastamatud rünnakud.

Analüütikud leiavad, et viimastel kuudel on Vene väed enne läbimurdmist üha enam keskendunud nõrgestatud ja halvasti organiseeritud Ukraina üksuste tuvastamisele, paisates lahinguväljale kümneid sõdureid ja soomusmasinaid.

"Venelased uurivad positsioone, et näha, kas pataljon jääb püsima või taandub. Niipea kui nad leiavad nõrgenenud pataljonid ja brigaadid, suruvad nad neid, vaatamata kaotustele," märkis Ukraina riikliku strateegiliste uuringute instituudi analüütik Nikolai Beleskov.

Näitena tuuakse artiklis Prohresi nimelise küla kaotus rindejoone Pokrovske suunal Donetski oblastis. Samas tuuakse Vene vägede kiire edasiliikumise põhjustena välja ka kaootiline taganemine või võitlejate oskamatu rotatsioon.

Sõjandusanalüütik Franz-Stefan Gady Viinist tõdes, et rotatsioon on tavaliselt armee jaoks kõige ohtlikum hetk, kuna see jätab sõdurite taganemisel positsioonid vaid osaliselt mehitatuks. Lahinguvälja kohal hõljuvate seiredroonide pidev kohalolek muudab sellised rotatsioonid äärmiselt keeruliseks eriti Ukraina jaoks, kelle kaitseliinid on elavjõupuuduses niigi õhukesed.

Ukraina ründas droonidega Vene naftabaasi Kurski oblastis

"Esialgsetel andmetel ründasid droonid kell üks öösel Polevaja naftabaasi. Selle tagajärjel süttis ka kolm mahutit. Teada on ka, et mehitamata lennumasin tabas kahekorruselist maja. Sündmuskohal on tuletõrje. Andmed hukkunute kohta praegu puuduvad," seisab Telegrami-kanalisse Baza postitatud teates.

Piirkonna kuberneri kohusetäitja Aleksei Smirnov kirjutas oma Telegrami kanalil, et süttis kolm kütusepaaki.

Gazeta.ru andmeil teatas laupäeva hilisõhtul oblastijuhi kohusetäitja Aleksei Smirnov, et Ukraina relvajõud ründasid päeva jooksul Kurski oblastit 13 drooniga.

Ukraina komandör rääkis venelaste suurtest kaotustest Tšassiv Jaris

Venelased ründavad Tšassiv Jari pidevalt väikeste rühmadena, kuid ei loo ühtset "ründerusikat" ja nende kaotused on tohutud, rääkis usutluses portaalile Suspilne laupäeval Ukraina relvajõudude 225. ründepataljoni tuletoetuskompanii ülem. 

"Neid sunnitakse ronima. See selgub raadioside pealtkuulamisest. Tagasiteed neil pole. Saadetakse igal juhul edasi. Vahel tundub, et järgmised venelased ei tea, kuhu eelmised läksid ja miks tagasi ei tulnud. Inimesed saadetakse ühte piirkonda ja neile ei öelda, mis olukord siin on," rääkis kompanii komandör, kes tutvustas end vaid kutsungiga "Sanõtš".

Sõjaväelase sõnul hävitatakse venelasi pidevalt samades punktides, kuid nad ei tee sellest järeldusi ega ürita rünnakumarsruute muuta.

"Nad tulevad ja tulevad, roomates kõigist pragudest, ilmuvad põõsaste alt väikestes rühmades, kuid seal pole sellist ühtset löögirusikat," ütles "Sanõtš".

Ta märkis, et okupandid kasutavad aktiivselt erinevat tüüpi kamikadzedroone, töötab ka suurtüki- ja lennuvägi ning vahel lisanduvad "Solntsepjokid" (leegiheitjasüsteemid). Kuid sissetungijail on vähemaks jäänud soomusmasinaid.

"Praegu tehnikat sisuliselt pole, kui (linna idapoolne mikrorajoon) Kanal okupantide poolt juuli alguses vallutati ja toimusid aktiivsed rünnakud, siis liikusid tehnikakolonnid peaaegu iga päev: ees oli tank T-90M Prorõv, tema taga mitu soomukit jalaväega," rääkis sõjaväelane.

Ta märkis, et Ukraina relvajõudude kaotused on praegu oluliselt väiksemad kui venelastel. Ja seda ei seleta mitte ainult see, et Ukraina on nüüd kaitsepositsioonil, vaid ka Vene armee taktika.

"Neid lihtsalt kihutatakse takka. Meie juhtkond siiski mõtleb sõjaväelaste peale. Teeme sammu tagasi, aga samal ajal tapame mitu tuhat venelast. Hõivata Kanal, et kaotada 10 000 meest siin 10 maja eest?" imestas sõjaväelane. 

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1180 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 574 690 (võrdlus eelmise päevaga +1180);

- tankid 8331 (+13);

- jalaväe lahingumasinad 16 095 (+21);

- suurtükisüsteemid 15 936 (+51);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1127 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 906 (+1);

- lennukid 363 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 12 766 (+30);

- tiibraketid 2405 (+2);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 21 572 (+72);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2671 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Venemaa laupäevastes rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 41 inimest

Venemaa rünnakutes Ukraina vastu hukkus laupäeval 11 ja sai haavata 41 inimest, teatasid piirkondlikud võimud pühapäeva hommikul, vahendas The Kyiv Independent.

Venemaa viis rünnakud läbi Hersoni oblasti lõunaosa, Donetski oblasti idaosa, Harkivi oblasti ja Sumõ oblasti vastu.

Vene vägi ründas Harkivit kahe raketiga

Vene vägi ründas pühapäeval Ukrainas Harkivit kahe raketiga, teatas linnapea Ihor Terehhov.

Meeri sõnul teadaolevalt keegi viga ega surma ei saanud.

Oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleh Sinehubov ütles, et rünnakus kasutatud rakettide tüüp on selgitamisel.