Soome terviseameti teatel viibis 26. juulil Tallinnast Helsingisse suundunud reisilaeva Viking Gabriella pardal leetritesse haigestunud inimene ning kuna tegemist on väga nakkava haigusega, tuleb kõigil reisijatel ettevaatlik olla. Eelkõige võib nakatumine ohustada immuunkaitseta inimesi, teatas Eesti terviseamet.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Juta Varjas ütles, et konkreetse juhtumi asjaolud on veel täpsustamisel ja amet suhtleb täiendava info saamiseks Soome kolleegidega.

"Teada on, et reisilaev väljus Tallinnast kell 14 ning sellel reisil viibinud inimestel tuleks esmalt kontrollida, kas nad on leetrite vastu vaktsineeritud või selle haiguse eelnevalt läbi põdenud. Siis saab inimene olla kindlam, et ta on leetrite vastu kaitstud," ütles Varjas.

Kui aga immuunkaitse puudub, tuleks tema sõnul lähinädalatel eriti ettevaatlik olla, sest leetrid on väga nakkav nakkushaigus, mis levib õhu kaudu. Laeva siseruumid on tavaliselt hästi ventileeritud, kuid siiski rahvarohked ning viirus võib lenduda ja õhuvooluga edasi kanduda paljudesse ruumidesse.

Praktika järgi võib üks nakatunu vaktsineerimata inimeste hulgas nakatada kuni 18 inimest.

Kui arvestada, et inimestel oli haigega võimalik kokkupuude reedel, siis on võimalike sümptomite avaldumiseni veel aega, sest haiguse peiteaeg on seitse kuni 21 päeva (keskmiselt 10 päeva). Terviseamet palub reisijatel jälgida oma tervist kuni 21 päeva ja halva enesetunde ning haigusnähtude esinemisel jääda koju ja võtta ühendust oma perearstiga. Ameti sõnul tuleks perearstile öelda, kui patsient viibis antud laeval ja tal võis olla kontakt leetrihaigega.

Leetrid on väga nakkav viirusliku päritoluga äge nakkushaigus, mis on levinud kõikjal maailmas. Vaktsineerimata inimestel võib haigus kulgeda raskelt. 

Leetrid levivad üldiselt puhangutena. Haiglaravi vajab üks haigestunu neljast ning tüsistuste teke on sagedasem alla viie-aastaste laste seas ja üle 20-aastaste täiskasvanute seas.

Leetrite haigusnähud on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist võivad tekkida põskede limaskestale eespurihammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud).

Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale – see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale. Teisel päeval levib lööve kehale ja kätele ning kolmandal päeval peopesadesse ja jalataldadele. Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, püsib neli kuni viis päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkis. Kuuendal kuni 10 päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Palavik püsib lööbimise lõpuni.

Haige on nakkusohtlik neli kuni viis päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. Leetrid läbi põdenud inimesed omandavad eluaegse immuunsuse.

2023. aastal oli leetrite vastase vaktsineerimisega hõlmatus kahe-aastaste laste seas 84,4 protsenti ehk alla soovitusliku taseme, mis on 90 kuni 95 protsenti.

2023. aastal registreeriti Eestis neli sissetoodud leetrite juhtumit. 2024. aastal on esinenud üks siseriiklik leetrite juhtum.