Pakosta kirjutas rahandusminister Jürgen Ligile (Reformierakond) kirja, kus juhtis tähelepanu, et kolmel justiits- ja digivaldkonna asutusel on roll riigi julgeoleku tagamisel ning selle tõttu tuleks need riigieelarve kärpest välja arvata.

Kirjas märkis Pakosta, et vanglateenistuse panust sisejulgeoleku tagamisel pole arvesse võetud mittekärbitava julgeolekuvaldkonnana.

"Vanglateenistusel on lisaks tööle vanglasüsteemis selge roll meeleavalduste ohjamisel, monumentide eemaldamisel, sõjapõgenike registreerimisel ning igapäevasel koostööl uurimisasutustega siseministeeriumi ja rahandusministeeriumi valitsemisalas. Meie inimeste väljaõpped, eritehnika ja varustuse hanked toimuvad koos," kirjutas Pakosta.

Pakosta juhtis kirjas tähelepanu, et varasematel aastatel on riigieelarve strateegiaid ja arengukavasid koostades alati arvestatud nii Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) kui ka vanglateenistuse igapäevast panust ja neid koheldud võrdväärselt teiste sisejulgeolekut tagavate valdkondadega ning et ta taotleb selle praktika jätkumist.

Pakosta lisas, et peab üha kasvava küberjulgeoleku intsidentide arvu juures õigeks, et kärpest tehtaks erand ka kogu küberjulgeoleku valdkonnale majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas.

Justiitsministeeriumi siseturvalisuse valdkonna eelarve: vanglateenistus – ligi 82 miljonit eurot; Eesti Kohtuekspertiisi Instituut – ligi 11 miljonit eurot; riigi infosüsteemi amet – ligi 61 miljonit eurot.

Kokku soovib justiits- ja digiminister kärpeerandit 154 135 232 euro eest.

Michal: kärped avalikus sektoris tulevad kirjadest hoolimata

Eesti peaminister Kristen Michal (RE) ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et valitsus tegeleb kärbete ettevalmistamisega ning et kärped avalikus sektoris tulevad kirjadest hoolimata.

Michal rõhutas pressikonverentsil, et avalikus sektoris tuleb kärped ära teha.

"Ma näen paljusid, kes üritavad avalikus ruumis öelda seda, et kärped ja maksutõusud võiksid olemata olla, siis ma meenutan alati, et see alternatiiv tegelikult on ebakindlus, et me ei tee enda asju korda ega osta seda moona, mida Eestil kindlaks olekuks vaja on," sõnas Michal.

Ta ütles, et valitsus tegeleb kärbete ettevalmistamisega ning et rahandusministeeriumist on kärpemetoodika ministeeriumitesse teele läinud.

"Võin ette juba kinnitada, et kindlasti tuleb palju erinevaid mõtteid sellest, milline valdkond seal kärpe sees ei peaks olema. Võin ette kinnitada, et rahandusminister annab ainult innustust juurde selle kärpe tegemiseks, hoolimata nendest kirjadest," lausus Michal.

Ligi: mina erandeid ei jaga

"Aktuaalne kaamera" uuris valitsuse pressikonverentsil rahandusminister Jürgen Ligilt, kuidas kärpekavaga läheb, kui ministeeriumid taotlevad sisejulgeoleku põhjendusel erandeid.

"Läheb plaanipäraselt, töö käib," vastas Ligi. "Juba on esimesed valukarjatused, aga kokkulepped ikkagi on sõlmitud ja selles suunas liigume, et need realiseerida."

Ligi märkis, et ministrid otsustavad valitsuse istungil, millised on kärbete reeglid ning millised erandid on võimalikud. Ta tõi kokkulepitud eranditena välja õpetajate ja politseinike palkasid ning riigikaitset, sealhulgas tolli.

Küsimusele, kui paljud ministeeriumid on esitanud eranditaotlusi, vastas Ligi: "Eks enamus tunneb mind paremini – mina ei jaga neid erandeid. Aga eelarve läbirääkimised on ees ja olen hoiatanud, et süda valutab küll, aga kaasa ei saa tunda. Siin tuleb ikkagi innustada oma osa ära tegema kõigil."

"Tundub väga jõhker palve," kommenteeris Ligi justiitsministri taotlust saada 154 miljoni euro suurune kärpeerand.

Hartman: Pakosta ettepanek on arusaamatu

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmann (SDE) on Pakosta ettepanekus nördinud, kuna tema valdkonnas vajaks näiteks toidujulgeoleku tagamine samasugust erandit.

"Üsna küünline on see ettepanek, sest Eesti 200 on öelnud, et avalikust sektorist on võimalik kärpida küll, nii et pisut on arusaamatu see ettepanek, mille justiitsminister on teinud. Me oleme äsja rääkinud koalitsioonikõneluste raames kõikidest nendest küsimustest, teinud ära kokkulepped, leppinud kokku ka maksutõusus, leppinud kokku selles, et me ühtlaselt ühiskonnas selle jagame, leppinud kokku selle, et ka kõik ministeeriumid ja haldusalad peavad panustama. Täna on töö juba käima läinud. Selliste erandite taotlemine – ma murest saan aru, aga ma arvan, et see ei ole väga õiglane," rääkis Hartman.