Emajõe suurim parempoolne lisajõgi Ahja jõgi näeb ülevalt vaadates praegu välja pigem nagu järv. Nädalavahetuse mõõtmised näitasid veetasemeks 271 sentimeetrit seirejaama nullist.

"Viimati esines nii kõrge veetase 46 aastat tagasi. Hetkel juba läheb alla, kuigi mitte väga järsult. Aga terve augustikuu võime vaikselt kõrva taha panna, et kui hakkab jälle sadama, siis võivad jällegi uued rekordid puruneda," rääkis keskkonnaagentuuri hüdroloog Tanel Toots.

Ahja pole ainus jõgi, mis sängist välja tungib. Pea kõik Lõuna-Eesti veekogud kerkisid eelmise nädalaga meetri või kaks, sest juulikuu viimase paari ööpäevaga sadas alla mitmekordne kuunorm.

Lisaks sademete hulgale mõjutab üleujutuse riski ka näiteks taimestiku hulk jões.

"Kui äravool on takistatud taimestiku, sinna kukkunud puude ja sinna kukkunud risu tõttu, siis veetaseme muutus on palju äkilisem kui sellistes jõgedes, mis on suuremad ja kus taimestiku mõju on väiksem. Mida looduslikum, mida käänulisem ja mida rohkem taimestikku täis kasvanud, siis seda hullemaks tegelikult kujunevad üleujutused. See looduslikkus ja üleujutusrisk on omavahel vastuolus," selgitas maaülikooli rakendushüdroloogia professor Toomas Tamm.

Kui peamiselt on tulvad olnud Lõuna-Eestis, siis ka Sillamäel Sõtke paisjärves tõusis vesi laupäevaks poolteist meetrit ning kaldaäärsetel suvilakrunditel olid keldrid ja aiad üleujutatud. Esmaspäeval vesi juba taandus.

"Kartul mädanes ära, liiva ja mulla uhtus minema. Ei usu, et see suur kahju on. Aga ei tea, mis kõrvitsatest saab ja õunapuu kuivab vist ära, seisis pikalt vees, talle liigvesi ei meeldi," ütles Sillamäe aiapidaja Aleksander.

Paisuväravaga jõel oleks saanud üleujutust Sillamäel ära hoida. Miks see tegemata jäi, uurib nüüd keskkonnaamet.

"Praegu on meil kõrge veeseis üksikutes väikestes jõgedes, mis on hästi looduslikud ja ka reguleerimata suures osas. Sillamäe puhul ongi probleemid veetaseme reguleerimisega käesoleva üleujutuse põhjuseks. Nii et me peamegi seal vaatama inimese otsa, mida ta jättis seal tegemata," rääkis Tamm.

Tugevateks vihmahoogudeks peab aga valmis olema ning neid esineb ka aina sagedamini.

"Statistilised andmed on näidanud, et iga kümnendi kohta on meil arvata umbes neljaprotsendilist ränkade sadude suurenemist ja sellega me peame lihtsalt arvestama," sõnas Tamm.

"Kui vaadata lõuna poole Euroopas, siis seal on tõsised üleujutuskahjud juba praegu, Eestis me pole veel sinna jõudnud. Aga on aja küsimus, millal," tõdes Toots.