Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul tuleks kasko- või varakindlustuslepingu omanikel pöörduda kõigepealt oma kindlustusfirma poole, kes reeglina loodusjõudude põhjustatud kahjud hüvitab.

"Looduskahjud ei ole midagi eriskummalist, see ongi tavapärane kindlustus," kinnitas ta.

Võimalust, et tekitatud kahju nõutakse sisse linnalt või näiteks parklaomanikult, peab Piirsalu vähetõenäoliseks.

"Selleks peab olema mingisugune väga selge seos, et kahju põhjustaja on konkreetne isik ja looduskahju puhul on seda keeruline sedapidi vaadata, et põhjus on looduskahjust tingitud," rääkis Piirsalu.

Suuremat osa Tartus üleujutatud parklatest haldab Europark.

"Autoomanikel võiks ja peaks olema kaskokindlustus mis korvab sellised asjad. Kui selgub, et viga on kelleski teises, siis loodame, et teisel on vastutuskindlustus, ja kui lõpuks ei ole, siis peab konto pealt raha kandma," rääkis Europark Estonia tegevjuht Karol Kovanen.

Eesti on esialgu kliimamuutusega kaasnevatest katastroofidest vähe puudutatud, aga ei ole põhjust loota, et nii see jääb.

"Juhul kui sellised sündmused tõesti sagenevad, siis ühel hetkel võib tekkida Eestis olukord, kus kindlustuse eest tuleb hakata rohkem maksma," ütles Piirsalu.

Kovanen ütles, et tegelikult ei ole Eestis praegu keegi valmis olukorraks, kus mõnekümne minutiga sajab maha vihma kuunorm.

"Sademevee äravoolud, pumbasüsteemid ei ole kunagi projekteeritud selliste sademehulkade jaoks nagu nüüd on hakanud tulema, kui linnasid asfalteeritakse, maapind enam ei võta vett vastu ja nii ongi juhus, et selle asemel, et meilt vesi ära voolaks nagu peab, hakkab kogu linna vesi maa alt üles tulema, kaevudelt lööb kaaned ära ja kanalisatsioon, mis peaks vee ära juhtima, juhib kogu vee meile parklasse," selgitas Kovanen.

Tartu linnajuhid kinnitavad, et ehkki Riia maantee viadukt ehitati ümber pigem varuga, ei ole nii suure vihma korral vee kiire ära juhtimine võimalik.

"Tänavad on ehitatud normide kohaselt ja veel suuremate läbilaskevõimalustega. Kui see Riia tänava viadukti alune tundub nii, et keegi on seal midagi tegemata jätnud, siis ei ole tegemata jätnud. Kui keegi tahab kontrollida, siis need asjad on väga normatiivsed ja veel üle nende normide," ütles Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak.

Haak lisas, et lihtsaim viis ootamatute uputustega toimetulekuks on eelhoiatussüsteemi ehitamine.

"Me juba täna alustame läbirääkimisi selliste elektrooniliste vahendite pakkujatega, kas on võimalik panna seiresüsteem sinna ja Riia tänav automaatselt sulgeda, kui veetase on teatud kõrgusel," ütles ta.