ERR uuris Keldolt, kas uus valitsus jätkab eelmise koalitsiooni riigiettevõtete erastamise poliitikat.

Eelmine valitsus suunas võõrandamisele viis riigiettevõtet: Nordic Aviation Group, Teede Tehnokeskus, Operail, Transpordi Varahaldus ning AS-is Tallinna Sadam, otsustas riik osalust vähendada kuni 51 protsendini. Osalisele erastamisele suunas valitsus Eesti Energia kaks tütarettevõtet: Enefit ja Enefit Green.

Keldo sõnul plaanib uus valitsus erastamise poliitikaga jätkata. "Eelmise valitsuse poolt tehti riigi äriühingute ülevaade. Soov on ettevõtted, mis riigile ei ole otstarbekad ega vajalikud riigi põhistruktuuride tegevuste tegemiseks, erastamisele suunata. Eks detailne arutelu kindlasti valitsuses seisab veel ees, et milliseid ettevõtteid ja millises mahus erastada," ütles ta.

Uus valitsus ei ole veel arutanud, kas plaanib erastamisele minevate ettevõtete nimekirja muuta.

"Hetkel seda arutelu veel ei ole olnud, kuna uus valitsus on kaks nädalat ja natuke peale saanud toimetada," lausus Keldo. "Aga see, mis eelmises koalitsioonilepingus kokku sai lepitud, et nende ettevõtete, mis riigile strateegiliselt vajalikud ei ole või ka mõne strateegilise ettevõtte – näiteks Enefit Greeni – vähemusosaluse, kas siis suurendamine või börsile viimine."

Kahe ettevõtte, Eesti Posti ja Eesti Loto puhul otsustas eelmine valitsus erastamise vajadust veel täiendavalt analüüsida.

Eesti Posti ja Eesti Lotot on ka eksperdid nimetanud kui ettevõtteid, mis võiksid investoritele huvi pakkuda.

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman (SDE) kirjutas Äripäevas, et tema juhitav ministeerium analüüsib Eesti Posti börsi kaudu erastamist, kuid see ei juhtu enne 2026. aastat.

Keldo sõnul ei ole veel infot, mis neist ettevõttetest edasi saab. "Eesti Posti ja Eesti Lotoga vaadates näeme, et mõlemad on kasumlikud ettevõtted ja ministeeriumid varasemalt on hinnanud otstarbekamaks, et need ettevõtted võiks erastamisele suunata, aga seda analüüsi tuleb teha veel, et kas ja kui mõistlik on neid riigi käes hoida."

"Teame, et Eesti Postil on ülesanne riikliku postiteenust pakkuda, aga nad on ka väga palju tegelevad kaubandusega, postipakkidega. See küsimus on olnud, et kas ja millises vaates on mõistlik riigil hoida või siis täiendavat osalust müüa ja kasutada neid vahendeid mujal. Aga see arutelu on veel pidamata," rääkis Keldo.

ERR uuris, kuidas on põhjendatud, et riigile kuulub Eesti Loto, mis tegeleb hasartmängude korraldamisega.

Keldo märkis, et Eesti Loto on olnud kasumlik ning riigile täiendavat tulu toonud. (Eesti Loto kasum oli mullu üle 12 miljoni euro, unikaalseid mängijaid ligi 400 000 – toim).

"Olen sellel seisukohal, et need ettevõtluse nii-öelda erialaharud, mis ei ole riigile valitsemiseks vajalikud, üldiselt erasektori toimivad paremini, on efektiivsemad," ütles Keldo. "Aga kuna hasartmängud on siiski üks osa ka võimalikest pahedest, siis seal tuleb vaadata ühiskondlikku tervikolukorda, kas see on ühiskonnale tervikuna kasulikum, et see on rohkem erasektori käes või siis mingit formaati riik vaatab vastavalt oma ühiskondlikule tellimusele."

Riik plaanib riigifirmadele seatud omaniku ootusi ümber sõnastada.

"Nagu me ka koalitsioonilepingus kirjeldasime, et kuna riigi rahanduse olukord on keeruline, oleme kokku leppinud kärped keskvalitsuse suunal, erinevate allasutustega ja samamoodi oleme kokku leppinud, et omanikud vaatavad üle kõikide sihtasutuste, äriühingute ootused. Omaniku ootused on kindlasti igasuguste tegevuskuludega kokku tõmmata," ütles Keldo.

Ta märkis, et ka nõukogud peavad arutama, millised saaksid olla ühingute tulevikusuunad. "Riigi ülesanne on hetkel ennast, oma tegevusi üle vaadata – äkki mingeid tegevusi enam ei pea tegema. See puudutab ka äriühinguid ja ka teisi sihtasutusi."