Toonane majandusminister Tiit Riisalo (Eesti 200) kirjutas aprillis, et EISA remont peab olema kapitaalne ning et EAS-i ja Kredexi liitmisel tekkinud ühendasutus peab oma struktuurid saledaks tegema, sest sealsed palgad ja töötajaskond on kahe aastaga "pärmil paisunud".

Kusmini sõnul pole ta nõus väitega, et EISA vajaks kapitaalremonti, küll aga oleks tema sõnul vaja "mõningast garantiiremonti".

"Nüüd on tõesti selline aeg, kus vaadata üle, et kas on veel nii-öelda (EAS-i ja Kredexi) ühinemise võidud veel kusagil võtmata, et kuidas protsesse saab arendada, kas on kõik dubleerimise kohad organisatsioonist välja võetud. Iga asutuse või ettevõtte juht teab, et optimeerimisvõimalusi on üsna lõpmatult," ütles Kusmin.

Kusmin märkis samas, et tegelikult polnud EAS-i ja Kredexi ühendamise põhieesmärk sugugi kulude kokkuhoid, kuigi poliitikud nii seda toona põhjendasid, vaid teenuste kvaliteedi parendamine ja sünergia leidmine. Küsimusele, kas kulude vähendamine pole üldse eesmärgiks, vastas Kusmin, et on ikka.

"Kas mõnede kululiikide suhtarv meie teenuste kogumahtu võiks paraneda – vastus on jah. Ma vaatasin viimase kolme aasta mõistes, et meil on tegevusmahud ehk eelarve kasvanud 91 protsenti, peaaegu kahekordistunud. Aga töötajate arv on 23 protsenti kasvanud. Meil on tulnud ülesandeid juurde, ressurssi on nii riigieelarvest kui ka struktuurifondidest juurde tulnud, aga töötajate arvu kasv on olnud pigem väiksem kui mahtude kasv," lausus Kusmin.

EISA-s töötas mullu keskmiselt 392 töötajat, mis oli 28 võrra rohkem kui aasta varem. Keskmine palk oli mullu 3616 eurot, mis tähendas, et keskmine palk oli 380 eurot suurem kui aasta varem ehk Riisalo nõutud salenemist vähemalt mullu ei toimunud.

"Salenemiskuur, see on väga tore termin, mida kasutada, aga nagu ma ütlesin, et meil on tegevusmahud käesoleval aastal oluliselt kasvanud ja kuna tegevussuundade ja tegevusmahtude kasv oli eelmise aasta lõpus teada, siis osa värbamisest toimus ka juba eelmisel aastal. Olulist kasvu sellel aastal töötajate arvus ei ole, pigem on olukord stabiliseerunud," lausus Kusmin, et tänavu jääb töötajate arv 400 kanti.

Fookus kärbetelt majanduse kasvatamisele

Uue majandusministri Erkki Keldo (Reformierakond) nõudmiste kohta ütles Kusmin, et ministri fookus on selgelt majanduse kasvatamisel.

"Ja teine fookus on koalitsioonileppes ja kogu valitsusel see, et kulusäästlikumalt tuleb ka keskvalitsusel tegutseda ja selle raames me sellel aastal oleme eelarvest ligi 10 miljonit riigieelarvelisi vahendeid kärpinud," lausus ta.

Ametnikke EISA samas koondanud pole, sest selle järele pole vajadust olnud, lisas Kusmin.

"Küll oleme püüdnud iga koosseisumuudatuse juures kaaluda, kas ametikoht, mis on vabanenud, on vajalik täita; kas saab mingeid tegevusi veel efektiivsemalt teha. Kindlasti vaatame otsa ka sellele, et täitmata ametikohad, kas neid üldse on vaja täita," lausus ta.

Tänavu veebruaris ütles Kusmin ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et EISA võiks tulevikus keskenduda vähematele valdkondadele ja mitte jagada raha liiga paljudesse meetmetesse.

Kusmin ütles nüüd, et valdkondadest praegu siiski loobuda pole plaanis.

"Loobuda ei ole plaanis, ei ole ka tõenäoliselt vajadust. /.../ Aga mis puudutab Euroopa struktuurifonde või niinimetatud välisrahastust, seal peaks küll üle vaatama, kuhu välisrahastus paigutada või investeerida toetuste mõttes, et majanduse konkurentsivõimele võimendust anda. Seal on küll pusimist meile, et kuhu järgmistel perioodidel seda raha mõistlikumalt paigutada," lausus ta.

Kusmini sõnul arutatakse koos majandusminister Keldoga ja EISA nõukoguga, et kuivõrd rahastust juurde loota pole ja pigem kipub see vähenema, siis kuhu oleks raha kõige mõistlikum panna.

"Me vaatasime ka seni osutatud teenuseid üle, tegelikult valesti midagi ei ole otseselt. Aga küll on see küsimus näiteks, /.../ et võib-olla peaks rohkem suunama (raha) innovatsiooni. Näiteks meil on rakendusuuringute programm, kuhu tullakse taotlema raha äriideedele teaduse ja ettevõtluse koostöös, mille tegelik tulemus ei ole veel lõpuni teada, kas ja kuidas see läheb ettevõtluse mõttes lendama, kuidas see kasvab. Kas see on teostatav, et innovatsiooni rohkem panustada, aga ka sellistesse meetmetesse, mis annavad suurema võimenduse," lausus Kusmin.

Postimees kirjutas aprillis, et mullu olid EIS makstud toetused 197 miljonit eurot, rakendus- ja tööjõukulud samas 60 miljonit eurot ehk igast kolmest eurost söödi ära üks. Kusmini sõnul ei olnud Postimehe järeldused õiged.

"Siit tuleb üks koht, mis meie tegevuses parandamist vajab. Meil on väga palju erinevaid teenuseid ja see on suhteliselt kompleksne, ja meie tegevusaruannetest või finantsaruannetest aru saada ei ole lihtne ja me ei ole olnud ka ise väga osavad nende numbrite selgitamisel. Meie sihtasutuse finantsaruandluses on selline lugu, et seal ei kajastu kõik välja antud toetused, küll aga kajastuvad nende toetuste väljaandmiseks tehtud kulutused," lausus ta.

Toetama hakatakse ka kohalikke suurinvesteeringuid

Üheks EISA ülesandeks on välisinvesteeringute kaasamine. Uus valitsus on aga öelnud, et toetama peaks hakkama ka suuri kohalikke investoreid ja investeeringuid. "Et tegelikult peaks vaatama ka kohalike investeeringute mõttes suurinvestorite toetamist, sest ka suurinvestoritel on ju alati valik, et kas teha see investeering Eestisse või siis hoopis minna välja," lausus Kusmin.

"Meil on kindlasti valmisolek olemas ja kui me vaatame näiteks välisrahastust, õiglase ülemineku fondi, siis ka seal on ju selliseid suuri investeeringuid juba sees, millega me täna tegeleme," lisas ta.

EISA tänavune eelarve on 559 miljonit eurot, Eesti riigi eelarvest tuleb sellest 82 miljonit eurot. Mullu oli EISA eelarve 398 miljonit. Kusmini sõnul kasvasid rahalised vahendid nii ettevõtluse edendamiseks kui ka elamumajandusse.