Rohtla rääkis ERR-ile, et poekett jälgib tarbijate käitumist väga pingsalt ja need arengud ei ole sellised, mis õnnelikuks teeksid.

"Tulenevalt kiirest hinnatõusust on tarbijal iga päevaga raha aina vähem, mida kauplusesse tuua ja mille eest oma toidukorvi täita. Aga tõepoolest, juba üle kahe aasta on muutused toimunud, need hakkasid peale juba enne sõja algust," lausus ta.

Rohtla sõnul ostetakse vähem tooteid ja pannakse ostukorvi kollase sildiga ehk kampaaniatooteid. Kampaaniatoodete osakaal on kasvanud kogu jaekaubanduses väga palju, ligi kaks korda.

"Selle põhjuseks on on see, et tarbija soovib oma toidulauda hoida võimalikult sarnasena, kui see oli varem ja selleks, et seda teha, tuleb teha valikuid rohkem selle järgi, et kui on soodushinnaga juust, siis võtan selle, mitte selle, mis on tavahinnaga ja samas kvaliteedis järele ei anna," selgitas ta.

Lidli Eestisse tuleku mõju avaldub Rohtla hinnangul peamiselt neile, kes on kogu aeg end turul odavama hinnaga ostukohana positsioneerinud. Sellised poed on teataval määral turuosa kaotanud.

"Kõige rohkem on kaotanud just mitteketistunud väiksemad kauplused läbi kahe aasta, kui vaadata turuvaadet," rääkis Rohtla. "Kuna Lidl positsioneerib ennast kõige soodsama ostukohana, siis tulek Eesti turule ajal, kui tarbijal oli raske, oli väga õige hetk sisenemiseks."

Coopi juhi sõnul oli nende kauplustes, mis asuvad Lidli lähedal, pärast uue poeketi saabumist esialgu teatav käibelangus, kuid praeguseks on käive taastunud. Ta oletas, et tarbija ei osta kogu kaupa Lidlist, vaid soetab sealt teatud tooteid ja käib siis ka teistes kettides ostukorvi täiendamas.

"Eks Lidl vaikselt avab kauplusi juurde, nagu nad on plaanid teatanud ja teatava turuosa võtavad, aga ma ei näe, et see muudaks suurte jaekettide positsiooni Eesti turul kardinaalselt. Võib-olla protsent siia-sinna turuosa mängitakse ringi, ühed kaotavad rohkem, teised vähem, aga mingit väga suurt raputust, et keegi sellest tulenevalt Eesti turult lahkub, küll ette ei näe," ütles ta.

Küsimusele, kas kõik need ketid, mis praegu Eestis tegutsevad, on siin olemas ka kolme aasta pärast – näiteks käivad kuulujutud, et A1000 Market on müüki pandud – vastas Rohtla, et selle poeketi turuosa on paar protsenti ehk Eesti vaates väga väike, mistõttu ei muuda see suuresti pilti, kui keegi nad ära peaks ostma.

"Tänane olukord Eesti turul on selles vaates tarbija jaoks hästi soodne, kuna konkurents Eesti turul on hästi tihe. On neli suurt tugevat ketti, kes omavahel iga päev heas mõttes vägikaigast veavad ja et tarbijad oma kauplusesse saada, pakuvad tarbijale väga häid tooteid väga hea hinnaga, pakuvad häid kliendiprogramme," lausus ta.

Rohtla sõnul tasub vaadata ka Eesti jaekettide kasumit, mis on ajalooliselt kahe protsendi kandis, samas kui lõunanaabritel on kasumid palju suuremad, sest konkurents on väiksem ja seetõttu ka hinnad tarbijate jaoks veidi kõrgemad.

Coop sulges oma e-poed kahe aasta eest ja ei kavatse e-kaubandusse uuesti siseneda. Poeketi juht põhjendas seda asjaoluga, et e-kaubandus ei andnud Coopile mingit lisandväärtust ja selle valdkonna kahjumid on paari miljoni kandis aastas, mistõttu ei soovinud nad seda doteerida.

"Pigem me investeerime selle raha uutesse kauplustesse, vanade renoveerimisse ja maakondlikult erinevates piirkondades oma keti tugevdamisse," lausus Rohtla.

See, kuidas peab Eestis vastu siin tegutsev ainuke Soome kett Prisma, kelle poodide hulk on üsna väike, sõltub tema hinnangul suuresti Soome emafirma otsustest.

"Just paar päeva tagasi vaatasin üle konkurentide majandusaasta tulemused ja Prisma oli ainuke natuke suurematest, kes ka 2023. aastal kahjumis oli. 2022. aastal olid nad ka kahjumis. Sõltub sellest, kui kaua Soome emafirma seda olukorda laseb kesta ja kas nad sealt kasumisse mingi hetkel jõuavad," ütles Rohtla.

Ta lisas, et vaadates turudünaamikat, on tal seda raske uskuda, sest see tähendaks väga suuresti klientide ostujõu taastumist. Ka ühe Coopi enda tehtud turu-uuringu kohaselt halvenes Prisma klientide vaade Prisma suunas mullu kõigi teiste kettidega võrreldes kõige rohkem.

Prisma Eesti maajuht Teemu Kilpiä ei olnud väidetega Prisma halvenenud kuvandi osas nõus ja viitas rahvusvahelise tarbijakäitumist uuriva ettevõtte NielsenIQ uuringule, mille kohaselt on Prisma klientide eelistustes võrreldes teiste Eesti poekettidega mitmes aspektis esikohal.

"Prisma pole huvitatud konkurentide kohta negatiivsete kommentaaride andmisest, vaid keskendume oma klientide ostukogemuse parandamisele ja suurema väärtuse pakkumisele. Me pürgime müügikasvu ja laienemise suunas, pakkudes turu soodsaimat ostukorvi ning hoides oma tegevusi tipptasemel ja kulutõhusana," lisas Kilpiä.

Tema sõnul tuleneb 2022. ja 2023. aasta kahjum sellest, et poekett on proovinud hoida oma hinnad võimalikult madalal ning investeerinud märkimisväärselt uutesse poodidesse ja olemasolevate poodide uuendamisse.

"Kokku on Prisma ja tema emafirma alates 2020. aastast investeerinud Eestisse 50 miljonit eurot," ütles Kilpiä.

Coopi juht ütles, et toidu sortiment muutub edasi vastavalt sellele, kuidas muutub tarbija ostujõud. Viimasel kahel aastal on lettidelt kadunud väiksemate tootjate tooted, kus maht on väike ja hind seetõttu kõrge ning kliendid jätavad selle korvi panemata.

"Samamoodi oleme näinud seda, et tulenevalt kiirest sisendhindade kasvust viiakse toidupakendei väiksemaks, sest hinda tõsta tarbijale ei ole rohkem lihtsalt võimalik, aga selleks, et tarbija ikkagi saaks selle omale korvi panna, viiakse pakend natukene väiksemaks, et tagada hinnapiir, mille tarbija veel vastu võtab," selgitas Rohtla.

Seda, et lähiajal kõik kiiresti paremaks läheb, ei usu tema sõnul ilmselt keegi, mistõttu see trend jätkub. Sortimendi laiuse osas Rohtla suuri muudatusi ei usu, sest konkurents on tihe ja kõik tahavad tarbijale pakkuda võimalikult laia sortimenti.

Statistikaameti andmetel kasvas kaupade hind võrreldes mulluse juuliga 1,7 protsenti, teenused kallinesid 6,3 protsenti.