Kesselmann ütles, et 6. augustil toimus Ukraina mehhaniseeritud rünnak Kurski oblastisse ja lahingutegevus jätkub piirkonnas praeguseni. "Suure tõenäosusega polnud Venemaa Föderatsiooni relvaüksused Ukraina pealetungiks selles piirkonnas valmis ja rünnak tuli neile ootamatusena," sõnas ta.

Kesselmann märkis, et avalike andmete järgi on Ukraina relvajõud edenenud umbes 15 kilomeetri kaugusele piirist Kurski oblastisse. "Võimalik, et osaliselt on Venemaa Föderatsiooni teine kaitseliin piirkonnas ületatud. Ukraina pealetung Kurski oblastis toob ilmselt kaasa Venemaa Föderatsiooni üksuste ümberpaigutamise teistelt suundadelt, et toetada Venemaa Föderatsiooni üksuste kaitsetegevust ja vasturünnakuid Ukraina vägede vastu selles piirkonnas," rääkis Kesselmann.

Harkivi, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni rindelõikudel ei ole tma sõnul suuri muutusi toimunud. "Donetski oblast on endiselt Venemaa Föderatsiooni relvajõudude pealöögisuund, kus Venemaa Föderatsiooni relvajõud on nädala jooksul suutnud tasapisi edeneda. Pokrovski suunal on Venemaa Föderatsiooni relvajõud edenenud Serhiivka külani, mis jääb ligi 17 kilomeetri kaugusele Pokrovski linnast."

Kesselmann märkis, et 3. augustil andis Ukraina löögi rindejoonest 270 kilomeetri kaugusele jäävale Morozovski lennuväljale, kus sai tabamuse moonahoidla, milles hoiustati nii juhitavaid kui juhitamatuid lennukipomme. "Purustatud moonahoidlast on piltide kaudu tuvastatud laserjuhitavad pommid (KAB-1500L), kild-fugasspommid (FAB-500M-62) ja termobaarilised pommid (ODAB-500). Kõiki neid pomme on käimasolevas sõjas kasutatud ka õhulöökide andmiseks Ukrainas," sõnas ta.

"Eespool mainitud pomme heidavad pommitajad Su-34 distantsilt selleks, et vältida vastase õhutõrjet. Samuti hävines selle löögi tagajärjel üks pommitaja Su-34 ning võimalik, et kaks pommitajat said veel kahjustusi. Ukrainlased on Morozovski lennuväljale ka varem lööke andnud, aga seekordset saab pidada väga tõhusaks, sest hävitati suurem hulk lennukimoona, mida pommitajad saanuks kasutada rindel Ukraina relvajõudude vastu," rääkis Kesselmann.

Ta rääkis, et samal päeval sooritas Ukraina rünnaku Sevastoopoli sadamale, mille tulemusena sai tõenäolisi tabamusi ka juba varem raketilöögis vigastusi saanud Musta mere laevastiku Kilo II klassi allveelaev Rostov-na-Donu. "Varasem raketirünnak sellele allveelaevale toimus eelmise aasta 13. septembril. Ukraina võime anda täppislööke Krimmi poolsaare piirkonnas on loonud olukorra, kus Venemaa Föderatsiooni aluste liikumisvabadus Mustal merel on järjepidevalt vähenenud ning Venemaa Föderatsioon on olnud sunnitud oma alused ümber paigutama Sevastoopolist Novorossiiskisse," ütles Kesselmann.

Kesselmanni sõnul on Sevastoopoli sadam tähtis laevastiku remondi- ja hooldusbaas, mida Ukraina ründeohu tõttu ei saa vajalikul määral kasutada. "Arvatavasti kuna Venemaa Föderatsioonil puudub võimalus aluseid vajalikul määral hooldada, on hakatud vähem kasutama dessantlaevu logistiliseks toetuseks."

Kesselmann rääkis ka, et Venemaa Föderatsiooni relvajõudude üha suurenevad isikkoosseisu kaotused ning värbamisarvu langus võivad lähikuude jooksul luua olukorra, kus Venemaa Föderatsioon ei suuda lahinguväljal kantud inimkaotusi korvata.

Tema sõnul on Venemaa Föderatsiooni relvajõudude isikkoosseisu kaotused võrreldes eelmise aastaga järjepidevalt kasvanud. "Kui näiteks 2023. aasta juuli keskmine kaotuste arv päevas oli umbes 600 võitlejat, siis sel aastal on see arv kaks korda suurem ehk 1200 võitlejat päevas. Siinkohal tuleb märkida, et kui möödunud aastal suutis Venemaa Föderatsioon enda sõnul värvata iga päev ligi 1500 lepingulist sõdurit, siis tänavu on see arv vähenenud 1000-le," ütles ta.

"Seega, kui vaadata Venemaa Föderatsiooni relvajõudude lepinguliste sõdurite värbamise ja rindel saadud kaotuste vahekorda, on võimalik, et sarnases mahus lahingutegevuse jätkumisel võib Venemaa Föderatsioonis tekkida isikkoosseisu puudus. Survet lepinguliste sõdurite arvu forsseeritud suurendamisele näitavad Venemaa Föderatsiooni üha kasvavad ühekordsed värbamistasud. Kui 2022. aasta teisel poolel pakuti Leningradi oblasti lepingu sõlminule umbes 2000 eurot, siis nüüdseks on see summa suurenenud 21 000 euroni," rääkis Kesselmann.