"Ukraina pealetung Kurski oblastis on edukas eelkõige selle tõttu, et Venemaa väejuhatus ja ka poliitiline juhtkond ei olnud absoluutselt valmis selliseks sündmuseks. Ja tundub, et nad ei saa siiamaani selle sündmuse mastaapidest ja Ukraina poole kavatsusest aru. See muudab selle efekti erakordselt suureks," ütles Saks ERR-ile.

Kuigi Saksa sõnul pole Kurski näol tegemist olulise territoriaalse alaga Venemaal ja see ei oma sõjalises plaanis suurt tähtsust, on see poliitiliselt oluline ning tekitab psühholoogilist efekti. "See annabki ukrainlastele korraga väga suure eelise Venemaa ees," lausus ekspert. 

Põhiline eesmärk, miks ukrainlased Kurskis ründasid, on Saksa hinnangul Vene vägede Donbassi rindelt Kurskisse meelitamine. "Kuna ukrainlased on võtnud ette sissetungi Venemaa territooriumile, tähendab see seda, et Venemaa peab igal juhul sellele reageerima ja koondama sinna suuremad väed," nentis Saks.

Ukraina vägede kohta pakkus Saks, et ukrainlased on ette valmistanud reserve ehk sõjaväelaste tagavara, mille ulatust täpsemalt ei tea. "Sellest on kogu aeg räägitud, et neil on probleeme mobilisatsiooniüksuste moodustamisega. Nüüd on neil korraga suur hulk vägesid, millega rünnata ootamatus suunas," ütles ta. 

Ukrainlaste edu taga nägi Saks veel relvastust. "Näib, et need brigaadid on relvastatud lääneriikidelt saadud soomustehnika ja muu relvastusega," märkis ta. 

Venemaa reservid Saksa sõnul nii võimekad pole: "Kui siiamaani ollakse arvamusel, et Venemaal on kuskil väga suured reservid, siis praegu näeme, kuidas on rünnaku viies päev ja Venemaa pole suutnud sinna võitlusvõimelisi ja korralikult relvastatud vägesid viia." 

"Tegelikult Ukraina õhuvägi valmistas seda rünnakut mitu kuud ette, Kurski suunal hävitati väga palju Venemaal olemasolevat statsionaarset, sõjalist taristut ja Vene pool, nagu näha, on seda ignoreerinud mingil põhjusel. /.../ Järelikult on see ikkagi täiesti läbikukkunud planeerimine Vene poolt vaadates," kommenteeris julgeolekuspetsialist. 

Saksa sõnul selgus, et venelastel pole vägesid ega kaitsepositsioone, mis suudaks takistada edasi liikumist. Hädas on ka Venemaa lennuvägi, sest ukrainlaste tagasi tõrjumiseks peavad venelased oma territooriumil pommitama hakkama.

Saks rääkis, et Vene armee pealetungitaktikaks on olnud järjest rindejoonel asuvate Ukraina asulate-linnade puruks pommitamine, kus ukrainlastel on ka kaitsepositsioonid olnud. "Raske on ette kujutada, et Venemaa seda sama oma territooriumil oma küladega tegema hakkab. See on Venemaale tõsine väljakutse," lausus ta.

Kurski ründamine toob kaasa riske

Kurski ründamisega kaasnevad Saksa sõnul ka riskid, nagu Venemaa liidri Vladimir Putini murdumine ja mobilisatsiooni läbiviimine Venemaal. 

"Esialgu me näeme, et Venemaa president on täielikult desorienteeritud," lausus Saks. Tema sõnul meenutavad Putini esinemised läbikukkumiste aegu sõja alguses ja Jevgeni Prigožini mässu ajal, tema enesekindlus on vähenenud ja süüd veeretab ta teiste peale. 

"See on väga hea momentum ukrainlaste jaoks oma edu arendada ja panna Venemaa surve alla," märkis julgeolekuekspert. 

Millised on ukrainlaste järgmised käigud? 

Vene meedias spekuleeritakse, et ukrainlaste pearünnak võib hoopis mujal tulla. Saks, seda ei usu. "Ma ei tahaks seda hästi uskuda, et kuskil mujal hakkab väga suur pealetung, aga kõik see, mis praegu toimub, on tervikuna tõsiselt muutnud strateegilist olukorda, minnes palju rohkem Ukraina kasuks kui enne."

Saksa hinnangul pidurdasid ukrainlased edasi liikumise hoogu, et Vene tsiviilisikud jõuaksid ära minna, sest ukrainlased ei taha neid oma kontrollitavale alale.

Mis on ukrainlaste edasised plaanid, on raske öelda. Saksa sõnul puudub veel adekvaatne info, kas Kurskis toimus varasemast suuremate vägedega reid või kavatsevad ukrainlased seal püsivad positsioonid haarata.

"Kui ukrainlased tahavad Kurskisse pikemaks jääda, peavad nad sinna looma tõsised kaitsepositsioonid, peavad tegema korraliku logistika," nentis Saks.  

Ukraina edasiste käikude osas prognoosis Saks, et sügavale Venemaa territooriumile ukrainlased ei tungi. 

"Mõttekam oleks võtta senisest suurem tükk piiriäärseid alasid enda kontrolli alla, mis on Venemaa väeosale palju keerulisem tõrjuda. Aga eks näis, need väed, mis on läinud üle Vene-Ukraina piiri, ei ole nii suured, et nendega võiks haarata enda kätte väga suure ala ja seda aasta-kaks hoida," lausus Saks.