Ministeeriumi korraldatud pressikonverentsil ütles kliimaminister Yoko Alender (Reformierakond), et kaitse all olevat pinda tuleks Eestis laiendada ja tõsta praeguselt 27,7 protsendilt kogu maismaast 30 protsendini.

Alenderi sõnul oleks see nii põrand kui ka lagi. Ehk siis sellest piirist edasi lubab kliimaministeerium alasid rohkem mitte kaitse alla võtta. Kui midagi tahaks kaitsta, tuleks mingi teine ala kaitse alt ära võtta. Ja otsusteks luuakse eraldi komisjon.

Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming ütles, et kaitsealade laiendamine toimub peamiselt riigimaade arvelt ja eramaadele kuigi palju ei minda.

Eelnõuga, mis 30 protsendi Eesti pinnast kaitse alla võtmisest räägib, on samuti kavas keelata lageraied ja veerraied kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis ning hoiualal. Kokku plaanib kliimaministeerium keelata lageraied 125 000 hektaril, millest 36 000 hektarit on eramaal.

Ministeerium märgib eelnõu seletuskirjas, et nendel kaitsealadel, kus seni oli lubatud lageraie, toob see elustikule kaasa positiivse mõju.

Teisalt võib ministeeriumi hinnangul muudatusel olla negatiivne majanduslik mõju, arvestades, et lageraie on kuluefektiivsem. "Samas võib negatiivne mõju tasanduda puiduhindade tõusuga pikema raieperioodi tõttu," märgivad eelnõu koostajad.

Tooming ütles pressikonverentsil, et lageraiete looduskaitsealadel keelamine on üks suurimaid muutuseid. "Et seal, kus me loodust kaitseme, oleks ta tõepoolest tulemuslikult kaitstud."

Mööndusega lubaks uus seadus metsaomanikel endale kuuluvaist kaitsealustest metsast igal aastal raiuda kuni viis tihumeetrit hektari kohta, ilma selleks metsateatist esitamata.

Kliimaminister Yoko Alenderi sõnul on mööndus viis, kuidas hoolida kohalikest elanikest. "Meil ei saa tõepoolest tekkida sellist olukorda, kus kohalik inimene peab oma kütte kohale tooma kuskilt kaugelt-kaugelt," ütles Alender.

"Meil on päris kirjanduslikke näiteid Eestist, ka minuni jõudnud, kus väikesaartel või mingites piirkondades ei olegi [küttepuude tegemine] enam võimalik. Seetõttu ka selle muudatuse taga on ikkagi reaalne vajadus. Seda on hinnatud, et seda tehakse nii, et metsa iseloom ei muutu ja see ei tee loodusele kahju," lisas minister.

Kompensatsiooniks luba luua puupõldusid

Eesti metsatööstusele plaanitakse täiendavaid piiranguid kompenseerida lubadusega hakata looma puupõldusid. Eraldiseisva metsandusseaduse muudatusega plaanitakse anda luba põllumaadele ja metsa istandikke rajada.

Tooming rääkis, et plaanis on väga hoolikalt valida alasid, kuhu võiks puid istutada.

"Väärtusliku põllumaale ei saa seda teha. Ei saa teha ka väärtuslikule looduskaitselisele alale või millel võiks see potentsiaal olla. Me ikkagi näeme, et see pigem on selline väheväärtuslik kasutust välja jäänud põllumaa. Ka hall-lepikute puistud, kus seda saaks teha," märkis Tooming.

Eelnõudega koos ei avalikustanud kliimaministeerium paljude vaidluste objektiks olevat metsanduse arengukava, kus on ka sees Eesti metsadest raiutava puidu kogus. Asekantsler Tooming ütles, et kuigi arengukava on põhimõtteliselt valmis, ei näita kliimaministeerium seda poliitilistel põhjustel.

"Poliitiline ootus oli, et enne seda me vastu võtta ei saa, kui on just nimelt need muudatused, seaduseelnõu muudatused laual. See plaan kehtib," rääkis Tooming.

"Kui eelnõud jõuavad lõpuks riigikogu ja valitsuse kätte, siis võetakse ka see metsanduse arengukava lauale, et me saaks selle ära kinnitada ja ühiskondliku kokkuleppe sõlmida, kuidas me oma metsi majandame," lisas Tooming.

Samas ühe kliimaministeeriumi välja käidud muudatusega, tulevikus 10-aastase metsanduse arengukava loomine, mille kinnitaks riigikogu, lõppeks.

Eelnõu seletuskirjas märgib ministeerium, et 10-aastane perspektiiv on liialt lühike ja teisi Eesti riigi strateegilisi dokumente riigikogu ei kinnita. Veel ütlevad eelnõu koostajad, et asi tuleb kiiresti ära teha, sest muidu tuleb hakata 2040 metsanduse arengukava koostama juba järgmisel aastal.

Tooming rääkis, et tulevikus võiks metsanduse pikaajalised vaated olla paigas metsapoliitika põhialustes. Ministeerium möönab, et selleks tuleb 1997. aastal riigikogus vastu võetud dokumenti uuendada.

Veel plaanib kliimaministeerium eelnõudega erinevate keskkonnatrahvide suurendamist ja lõpetada maade ostmine omanikelt, kes seda omandades juba teadsid looduskaitselistest piirangutest või nende kehtestamisest.

Eelnõudele kliimaministeerium vastupidiselt heale õigusloome ja normitehnika eeskirjale väljatöötamiskavatsust ei koostanud. Muudatusettepanekuid ootab ministeerium 11. septembrini.