Saatsite koos Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvartiga pöördumise, milles esitasite ühiselt nii-öelda opositsiooni tegevuskava. Kuidas sai alguse teie koostöö Mihhail Kõlvartiga?

Koostööks nimetada võib väga palju asju. Selline omavaheline suhtlemine erinevate erakondade esimeeste vahel on väga vajalik, et inimesed saaksid täpselt aru, mis on kellegi erinevad seisukohad, ühised seisukohad. Nii et neid arutelusid on mul olnud väga paljude inimestega. Ja kuna ma loodan, et ka härra Kõlvartit kannustav jõud on ikkagi mure Eesti pärast, Eesti tuleviku pärast, siis ilmselgelt olen mina ka temaga seda arutanud.

Miks te selle pöördumisega ühinema ei kutsunud ka teisi opositsioonierakondi EKRE-t ja Isamaad?

Ma arvan, et see üleskutse ongi ka väga hea üleskutse EKRE-le ja Isamaale. Et erinevad opositsioonijõud peavad tegelikult praegusel hetkel, kus Reformierakond on üle rullimas kõikidest küsimustest, alates maksuküsimustest, riigikaitse küsimustest, siis opositsioon peab ühinema. See on selline esimene algatus, millega loodetavasti nõustuvaid ja tulevad kaasa ka teised
opositsioonilised erakonnad. Mina olen pigem selline vahelüli, kes kindlasti nõustub selle eesmärgiga, et opositsioon peabki täna tugev olema.

Aga miks te eelnevalt Urmas Reinsalu ja Martin Helmega kokku ei leppinud, et ka nende nimed oleksid sellel pressiteatel all olnud?

Minule teadaolevalt täna härra Helme on puhkusel, kus teda tabada on väga keeruline. Ja härra Reinsaluga olen ma samuti suhelnud, ka temal on väga siiralt sügav mure Eesti olukorra pärast, mis on praegu valitsemas ja selle tuleviku pärast, mis on meid ootamas. Aga hetkel oli meil otsus härra Kõlvartiga teha selline esimene pöördumine koos, et see üleskutse oleks võimalikult jõuline.

Kuidas teie koostöö ja see ühine mure Eesti pärast Mihhail Kõlvarti ja Keskerakonnaga hakkab nüüd edaspidi välja nägema?

Seda on väga vara veel ennustada. Tänases ühisavalduses me markeerisime ära kõige suuremad valupunktid ja probleemkohad, aga milline see koostöö saab olema tulevikus, seda isiklikul tasandil on väga raske öelda, kuid tänasel hetkel on riigikogus kolm opositsioonilist erakonda - Keskerakond, Konservatiivne Rahvaerakond, Isamaa. Ja ilmselgelt need kolm erakonda peavad väga tihedalt
koostööd tegema, sest see eesmärk on ju ühine, erinevus on ainult nüanssides. Aga see koostöö on hädavajalik, sest tänasel hetkel Reformierakonna ligi 40 kohta riigikogus on ikkagi väga masendavalt ja ohtlikult liiga suur ülekaal.

Kas astute ka Keskerakonda?

Täna mitte.

Aga ei välista seda?

Poliitikas üldiselt välistamine on väga halb stiil. Hetkel mina keskendun eelkõige sellele, et järgmistel riigikogu valimistel, 2027, mis on umbes kahe ja poole aasta pärast, tekiks olukord, kus oleks loodav uus tsentristlikult parempoolsem
konservatiivne valitsus, mis suudab Reformierakonna jätta opositsiooni. Mina töötan täna selle eesmärgi nimel, et selline kombinatsioon võiks tekkida. Mis tähendab seda, et kõik konservatiivsed erakonnad peavad taastama oma jõu ja tegema võimalikult hea tulemuse valimistel ja pälvima kuidagi valijate usalduse.

Nii mõnigi poliitikahuviline pakkus, et pärast teie EKRE-st lahkumist alustate tihedamat koostööd pigem erakonnaga Isamaaga, kuni selleni välja, et astute ka parteisse. Ühine tegutsemine koos Mihhail Kõlvarti Keskerakonnaga mõjub võib-olla mõnevõrra üllatuslikuna.

Elu on alati üllatusi täis. Kahtlemata täna Isamaa on kõige populaarsem erakond Eestis. Sellega on liitunud väga palju poliitikuid. Isamaa on oma tõusuharja laine peal. Ja mul on ka paljude Isamaa liikmetega väga hea läbisaamine, me jagame täpselt samu seisukohti. Aga vahel need poliitikahuvilised vaatlejad võib-olla
ennatlikult juba ennustavad asju, mis ei ole teostunud. Nii, et anname aega atra seada ja näha, mis tulevik toob.

Aga mis teie tulevik siis toob? Kas praegu vaatate, kaalute? Erakondi on palju, kes endaga liituma on kutsunud?

Pakkujaid on erinevaid. Ma ise kogu hingest elan kaasa ja loodan kõike head äsja loodud erakonnale Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK). Nad said väga kiiresti loodud uue erakonna, neil on juba tugev Liikmebaas olemas, selge maailmavaade. Nii et ma loodan, et neil läheb väga hästi ja see valimiskünnise ületamine ei ole mitte mingisugune probleem 2027. aastal. Aga samal ajal mina oma isiklikke samme sean selle eesmärgi nimel ja lähtuvalt sellest huvist, et 2027 tuleks uus konservatiivne valitsus. Nii et ma siin nagu isikliku huvi jätan tagaplaanile. Ma ei tee enda samme johtuvalt sellest, et ma igal juhul saaksin järgmistel riigikogu või Euroopa Parlamendi valimistel tagasi valitud, vaid sellest, et üldine poliitiline kombinatsioon saaks kõige parema resultaadi.

Mis põhjusel te ikkagi selle uue konservatiivse erakonnaga ei liitunud?

Hetkel ma olen igati kaasa elanud ja ka kaudselt toetanud uue erakonna loomist, sest mul on väga hea meel, kui oma eelmisest erakonnast, kas välja heidetud
või lahkuma sunnitud inimesed on suutnud koonduda ühe katuse alla ja luua niivõrd kiiresti uue erakonna, mis on maailmavaateliselt väga selge eesmärgiga.
Aga oma isiklikke samme ma sean suurema eesmärgi järgi. Ja see suurem eesmärk ei ole mitte see, et kas üks erakond saab 20 protsenti või viis protsenti hääli, vaid eelkõige see, et kuidas oleks võimalik maksimaalselt kaasa aidata sellele, et 2027 need konservatiivsed erakonnad üheskoos saaksid selge enamuse riigikogus. Nii et sellest johtuvalt ma olen suhelnud erinevate
erakondade esindajatega.

Kas te siis ei ole veendunud, et ERK-il oleks potentsiaali valimistel läbi lüüa?

Ma usun, et neil on ka täna väga suur potentsiaal läbi lüüa, sest värskelt uue erakonnana saada kohe esimestes reitingu küsitlustes kolm protsenti tulemust on üle ootuste väga hea. See on väga hea lähtekoht. Ma usun, et nii minuga koos või ilma minuta nad teevad kindlasti täiesti viisaka tulemuse.

Võite veel selle erakonnaga liituda? Te ei ole seda välistanud?

Kui ma täna peaksin midagi välistama, siis ma välistaksin ainult liitumise Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200-ga.

Aga Keskerakonna juurde uuesti tagasi tulles, kohalikud valimised on ees.
Kui tõenäoline on võimalus, et kandideerite kohalikel valimistel Keskerakonna nimekirjas kuskil?

See tõenäosus on sama suur kui see tõenäosus, et ma ei kandideeri.

50/50?

50/50.

Millisena te endise koduerakonna EKRE tulevikku praegu näete?

Endisest erakonnast rääkida on väga keeruline, sest mis seal salata, see oli mu esimene ametlik erakond, kus ma olin 11 aastat liige. Väga palju tööd sai tehtud, väga palju tulemusi sai koos saavutatud. Aga hetkel ma kardan, et seal need õiged hetked veel seda tekkinud olukorda parandada või siluda on mööda lastud. Ma kardan, et ta pigem liigub sinna 10 protsendi juurde või natukene alla. See saab olema väga keeruline, sest paremkonservatiivne tiivad saab olema tihe konkurents. Valijabaas on neil tugev ja bränd on tuntud, aga kui inimesed peavad hakkama valima ikkagi kandidaate valimiskabiinis, siis seal see olukord oli juba eelnevalt mitte kõige parem, aga täna on see olukord kindlasti juba tunduvalt kehvem.

Tundub kummaline olukord, kus kahel sama maailmavaatega erakonnal ERK-il ja EKRE-l saab tulevikus olema koostöö tegemine väga raske kui mitte võimatu. Sest inimeste vahelised suhted said lihtsalt nii tugeva löögi.

Üldiselt saab asjad rohkem silutud. Tänane poliitiline olukord Eestis sarnaneb Läti olukorraga, kus nagu paberi peal maailmavaates sarnaseid erakondi tekib
alati iga valimistsükli ajal uusi juurde ja lõpuks asjad taanduvad pigem isiklikele vastuoludele, mis on minu arvates täiesti tarbetu. Lõppkokkuvõttes inimesi poliitikas peaks innustama ikkagi mingisugune eesmärk, milleks on ju riigi ja rahva heaolu, julgeolek ja majanduse kasv. Paraku reaalses elus kahjuks vahel välistatakse üksteist puhtalt isiklikel põhjustel. Ma arvan, et seda ei peaks olema. See on ka üks põhjus, miks minul ei ole isiklikult mitte mingit probleemi ühiseid avaldusi teha härra Kõlvartiga. Kui see eesmärk on ühine.

Ja see uus erakond ERK ja ka EKRE paratamatult peavad koostööd tegema. Lõpuks EKRE suure tõenäosusega ületab valimiskünnise, ERK-i eesmärk on üle valimiskünnise saada ja loodetavasti ka saavad. Ja paratamatult riigikogus sellisel juhul peab see ühine eesmärk olema ikkagi Eesti riigi kestma jäämine ja rahva heaolu ja loodetavasti Reformierakonna opositsiooni lükkamine. Nii et ma väga siiralt loodan, et mõlema erakonna esimehed suudavad ühe laua taha maha istuda ja nurgad maha lihvida.