Kõlvart ei vastanud selgelt ERR-i küsimusele, kelle initsiatiivil pöördumine koos Madisoniga sündis.

"Ma arvan, et see on meie ühine initsiatiiv suuremas plaanis. Meil on erinevad poliitilised prioriteedid, aga samas ühine arusaam. Täna on võtmeküsimuseks majanduse jätkusuutlikkus ja kahjuks praegu valitsus ja uus-vana koalitsioon ei paku meile instrumente selleks, et peatada majanduslangust ja pakkuda pikaajalist perspektiivi," ütles Kõlvart ERR-ile.

Rääkides sellest, et Isamaa ja EKRE puudusid kolmapäeva hommikul väljasaadetud ühisavaldusest, ütles Kõlvart, et ka nende erakondadega käib tegelikult päris aktiivne suhtlus. Samas tõdes ta, et opositsioon ei ole riigikogus olnud ühtne.

"Just sellepärast minu arvates see signaal ongi vajalik, et näidata, et Keskerakonna poolt see valmisolek koostööks on olemas ja tegelikult on veel poliitikuid, kes näevad, et selleks on suur vajadus," sõnas Kõlvart.

"Arvestades, et opositsiooni ressurss täna riigikogus ei ole nii suur ja arvestades, et kahjuks riigikogu juhatus ei anna eriti palju võimalusi opositsioonile enda ettepanekutega välja tulla ja enda muudatusettepanekuid pakkuda. Üks asi on see, et poliitiliselt lähevad läbi eelkõige koalitsiooni projektid, aga teisest küljest me näeme, et opositsioonile täna ei ole antud võimalust isegi arutada enda muudatusettepanekuid. Selles olukorras koostöö erakondade ja poliitikute vahel peab olema tihedam ja sisulisem. Täna me tihti näeme, et mõne konkreetse erakonna päevapoliitika huvi on tähtsam kui ühine opositsiooni võitlus praeguse koalitsiooni vastu," lausus Kõlvart.

Jaak Madisoni ja Keskerakonna tihedama koostöö kohta ütles Kõlvart, et seda nii põhjalikult veel arutatud ei ole.

"Täna kahjuks on tekkinud poliitikas selline tendents, et võimalik koostöö erinevate poliitikute vahel või siis konkreetselt poliitiku ja erakonna vahel algab sellest, et poliitik saab konkreetse pakkumise. See on see alus. Kõigepealt ametikoht või mingi ressurss ja siis arutatakse teisi tingimusi ja siis toimub liitumine. Mulle tundub selleks, et poliitik liituks erakonnaga või tekiks koostöö, kõigepealt tuleb aru saada, kas on ühised eesmärgid, ühised väärtused, ühised poliitilised ambitsioonid. Meie veel kaugemale ei ole jõudnud, täna me räägime ainult sellest, et kas on olemas ühine arusaam, mida oleks vaja ühiskonnas praegu teha ja saavutada selleks, et langusest välja pääseda ja kas see ühine arusaam omab ka pikemat perspektiivi," rääkis Kõlvart.

"Ja me otsustasime, et on ka õige avalikult sellest rääkida, et mitte anda põhjuseid spekulatsioonideks, et miks poliitikud kohtuvad, et miks nad midagi omavahel arutavad, vaid ka näidata avalikkusele, mis on tänase koostöö ja arutelude sisu ja tulemus," lisas ta.

"Loomulikult kõik inimesed, kellel on poliitiline potentsiaal ja poliitiline ambitsioon, kelle jaoks Keskerakonna eesmärgid ja väärtused on südamelähedased või lähevad kokku poliitiku nägemustega, on Keskerakonda teretulnud," ütles Kõlvart.