Investori leidmist ja aktsiate börsile viimist ootav Air Baltic teatas, et ettevõtte tulud kasvasid möödunud aastaga võrreldes 16 protsenti ja olid rekordilised.

Pressiteates märkis veel ettevõte, et harva kasumlikkuse mõõtmiseks kasutatav EBITDAR ehk kasum enne intresse, makse, kulumit ja renti kasvas 39 protsenti samuti rekordilise 77 miljoni euroni.

Samas selgub ettevõte finantsaruandest, et tegelikult on aasta varasem 14,6 miljoni euro suurune poolaastakasum asendunud 88,8 miljoni euro suuruse kahjumiga.

Pressiteates põhjendas ettevõte kahjumit lennukimootorite tarneraskuste ja kasvanud amortisatsioonikuludega, mida põhjustasid mootorite täistsükli ennetähtaegselt saabunud hooldused.

Lisaks tõi ettevõte välja kahjumi põhjustena metalli tarneahela probleeme, valuutakursi kõikumisi ja eelmise võlakirja ennetähtaegse lunastamisega seonduvaid ühekordseid kulusid.

"Sellest hoolimata näitame jätkuvalt tugevaid tulemusi, mis vastavad meie ootustele ning keskendume jätkuvalt operatiivse tipptaseme hoidmisele ja strateegilisele paindlikkusele, mis kokku tagavad meile hea positsiooni aasta teiseks pooleks," ütles ettevõtte juht Martin Gauss.

2024. aasta esimese kuue kuu jooksul vedas Air Baltic üle kahe miljoni reisija, mis on 11 protsenti rohkem kui 2023. aasta samal perioodil. Esimese poolaasta lendude koguarv kasvas 12 protsenti 34 000 lennuni.

Käesoleva aasta mais laenas Air Baltic võlakirjaturult 14,5-protsendilise intressiga 340 miljonit eurot.

Juulis teatas Läti transpordiminister Kaspars Briškens, et peamiselt Läti riigile kuuluva ettevõtte aktsiate avaliku esmapakkumise ehk IPO eel, on tundmatuks jääda sooviv investor huvitatud lennufirmast vähemusosaluse ostmisest.

Air Balticu suurim aktsionär on Läti riik, kelle osalus on 97,97 protsenti. Teistele aktsionäridele kuulub 2,03 protsenti ettevõttest. Aktsiate avaliku enampakkumiseni plaanitakse jõuda veel sel aastal.