"Tähtajalise laia julgeolekumaksu printsiip on katta kasvanud Eesti julgeolekukulutused nii, et kõik panustavad, nagu puudutab julgeolek kõiki ühtviisi. Rahandusministri ja -ministeeriumi töö on valmistada ette arvutused avaliku sektori kärbete tegemiseks ning julgeolekukulude katmiseks vajaliku tähtajalise julgeolekumaksu rakendamiseks," ütles Michal ERR-ile.

"Eelarvelised valikud, analüüsid ja majandusprognoosi esitab rahandusminister valitsusele ja valitsus teeb otsused. Sellisena tasub otsustamisele eelnevat arutelu käsitleda, on pakutud erinevaid aluseid kuidas julgeolekumaksu ettevõtete osa rakendada, rahandusministeerium arvutab need läbi ning minister esitab kõik asjassepuutuvad valikud valitsusele ja valitsus teeb otsuse," sõnas Michal.

"Arutelu käib koalitsioonileppe rakendamise valikute üle, mitte avamise üle," rõhutas peaminister.

Ta lisas veel, et sel sügisel saavad kolmeks aastaks paika nii kärpeplaanid kui tähtajalise laia julgeolekumaksu rakendamine. "See loob ettenähtavust ja kindlust kasvuks. Mistahes uutele maksu või Eesti rahva eest suurte laenude võtmise ideedele saavad poliitilised jõud küsida järgmist mandaati 2027. aasta parlamendivalimistel," ütles Michal.

Koalitsioonileppe julgeolekumaksu kehtestamise punkti juures seisab julgeolekumaks koosneb kolmest osast, milleks on kaks protsenti käibelt alates 2025. aasta 1. juulist, kaks protsenti füüsiliste isikute tuludelt alates 2026. aasta 1. jaanuarist ja kaks protsenti ettevõtete kasumilt alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) ütles eelmise nädala reedel ERR-ile antud intervjuus, et kaalub ettevõtete kasumite avansilise tulumaksu asemel ettevõtete töötajate kõikide palkade täiendavat kaheprotsendilist maksustamist. Ligi sõnul oleks nii maksu lihtsam koguda ja ei oleks ettevõtetele koormav.

Reformierakonna koalitsioonipartneri Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets kritiseeris esmaspäeval Ligi palgamaksu ideed, öeldes see piirab jõukuse poole liikumist ja ka majanduskasvu.