Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) ütles reedel ERR-ile antud intervjuus, et kaalub ettevõtete kasumite avansilise tulumaksu asemel ettevõtete töötajate kõikide palkade täiendavat kaheprotsendilist maksustamist. Ligi sõnul oleks nii maksu lihtsam koguda ja ei oleks ettevõtetele koormav.

"Positiivne on, et rahandusminister ideid pakub. Eks siis valitsus saab arutada ja otsuseid teha, aga see ei pea tähendama, et me siis koalitsioonilepingut muutma hakkame," ütles Läänemets ERR-ile.

Konkreetsest ettepanekust rääkides, et ütles Läänemets, et sellega kaasneb paar suuremat muret.

"Esiteks, Ligi pakutud palgamaks maksustab rikkaks saamist, mitte rikas olemist. See piirab jõukuse poole liikumist. Võib-olla see printsiibina ei ole kõige õigem. Teine mure on see, et ta Eesti idusektorit kõvasti mõjutab. Teatavasti idusektori alustavatel ettevõtetel alguses on ainult suured palgakulud ja kasumeid ei ole. Ta paneb neile suurema koormuse ja arvatavasti tõmbab kasvutempot maha," rääkis Läänemets.

Veel piirab välja pakutud palgamaks Läänemetsa sõnul majanduskasvu. "Ta kindlasti lõikab ekspordivõimekusest suurema tüki ära. Tööjõu maksustamine sisuliselt tähendab seda, et sisendhinnad kohe kasvavad ja kui sisendhinnad lähevad kallimaks, siis Eesti ettevõtetel eksportturgudel on oluliselt keerulisem," lausus Läänemets.

"Meil on kokku lepitud printsiip, et julgeolekumaks peaks olema selline maks, kus kõik saavad panustada. Nüüd kui me räägime kasumilt, siis panustavad tõesti kõik need, kellel kasum on ja kasum tekib, aga kui me räägime tööjõu koha pealt, siis on väga palju neid ettevõtteid, kes tegelikult Eesti julgeolekusse ei panusta. Ja mina olen aru saanud ettevõtjatelt, et see printsiip on neile tähtis. Need on mured, mida me kindlasti arutame ja ma ei ole täna kuulnud lahendusi neile muredele," lausus Läänemets.

Läänemets rääkis, et tööandjate murele, et kasumimaksuga hakkab kasvama bürokraatia, peab lahenduse pakkuma rahandusminister, sest selline lahendus on kirjas ka koalitsioonileppes. "See probleem on võimalik maha saada. Rahandusministeerium on kindlasti üks neist ministeeriumitest, kes väga palju
erinevat statistikat ja bürokraatiat küsib ettevõtjate käest, neil on kindlasti ka
väga hea ülevaade, et kust seda leevendust siis teha saaks," sõnas Läänemets.

ERR küsis Läänemetsa käest, et kas ta kinnitab ka oma valijatele, et niikaua kuni sotsiaaldemokraadid on valitsuses, seda palgafondi maksustamist ei tule.

"Ei, ma praegu ei hakka ütlema, milline see lõpplahendus on. Kuulame rahandusministri ära, ma kirjeldasin neid muresid, mis selle idee juures on. Võib-olla me lepime midagi kolmandat kokku," vastas Läänemets.

"Täpselt samamoodi nagu ettevõtjate jaoks on mure see, et võib kaasneda bürokraatiat, siis ka kokkulepitud käibemaksu tõstmise juures on ju mure see, et ta käibemaksu tõstmine pidurdab majanduskasvu oluliselt rohkem kui näiteks ettevõtte kasumimaks," lisas Läänemets.

"Me võime lõpuks aruteludega jõuda sinna, et me hoopis vaatame veel rohkem maksupoliitikas ümber, kui koalitsioonipartnerid seda soovivad. Meil on ka kindlasti väga häid ideid. Ja see ei tähenda koalitsioonilepingu muutmist," ütles Läänemets veel.

"Kui on tunne, et koalitsioonilepingus kolm nädalat tagasi kokkulepitud asjade osas võiks veel nagu edasi arutada, siis loomulikult. Ma arvan, et see käibemaksu osa ei ole võib-olla selline asi, et mis lõplikult sellisena peaks jääma," lõpetas Läänemets.

Koalitsioonileppe julgeolekumaksu kehtestamise punkti juures seisab, et julgeolekumaks koosneb kolmest osast, milleks on kaks protsenti käibelt alates 2025. aasta 1. juulist, kaks protsenti füüsiliste isikute tuludelt alates 2026. aasta 1. jaanuarist ja kaks protsenti ettevõtete kasumilt alates 2026. aasta 1. jaanuarist.