"See tuli üllatusena, aga nagu ma aru saan, siis see on ka mõnede ettevõtlusorganisatsioonide ettepanek. Me oleme ju väga täpselt kokku leppinud
koalitsiooniläbirääkimistel alles mõni nädal tagasi, milline näeb see julgeolekumaks välja. Et ta oleks väga laiapindne. Ta tabab kõiki füüsilisi isikuid, aga ta tabab ka kõiki ettevõtjaid. Aga me oleme nõus vaatama selle ettepaneku sisse, kui me nüüd hakkame arutama oma eelarve protsessi," ütles Tsahkna ERR-ile.

Tsahkna märkis, et temale kättesaadava info põhjal on Ligi ettepanekul nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi.

"Positiivse külje pealt kindlasti on seda maksu siis sellisel kombel lihtsam hallata, kuna siis ei hakka toimuma näiteks tulude varjamist, vaid palgafond on kõikidel ettevõtjatel väga selgelt välja arvutatav," ütles Tsahkna.

"Aga teistpidi on see sisuline mõju, mis on negatiivne. Ehk siis pihta saavad need, kellel on rohkem töötajaid, ehk siis tegelikult on tegu tööjõu maksukoormuse tõstmisega. Ja kui me vaatame, mis on meie majanduse väljakutse, on justnimelt see, et töötlev tööstus, kus on rohkem töökohti ja eriti need, kes ka ekspordivad, satuvad kehvemasse seisu," lisas Tsahkna.

"Pigem võidavad need ettevõtted, kus töökohti ei ole ja kes tegeleb kas vahendustegevuse ja finantstegevusega. Nemad jääksid sellest maksust rohkem eemale," ütles ta.

"Me ei ole Eesti 200-st seda niimoodi arutanud, et kas see on koalitsioonilepingu avamine. Aga ilmselgelt on see teistsugune lahendus, kui me kokku leppisime. Me leppisime just kokku mitte ühte, teist ja kolmandat juppi sellest julgeolekumaksust, vaid et kuidasmoodi see tervikuna oleks võimalikult laiapindne, et ta oleks tähtajaline ja solidaarne, ehk siis kõik ühiskonnagrupid selles julgeolekumaksus osaleksid. Kui rahandusminister selle ettepanekuga tuleb, siis kogu see julgeolekumaksu pakett võtta lahti ja hakata uuesti arvutama," rääkis Tsahkna.

"Aga mind kui ka ettevõtlusega tegelenud inimest paneb muretsema see, et me ebavõrdselt ei kohtleks ettevõtjaid ja et me ei kahjustaks meie tööstust," sõnas Tsahkna veel.

Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) ütles eelmise nädala reedel ERR-ile antud intervjuus, et kaalub ettevõtete kasumite avansilise tulumaksu asemel ettevõtete töötajate kõikide palkade täiendavat kaheprotsendilist maksustamist. Ligi sõnul oleks nii maksu lihtsam koguda ja ei oleks ettevõtetele koormav.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets kritiseeris esmaspäeval Ligi palgamaksu ideed, öeldes see piirab jõukuse poole liikumist ja ka majanduskasvu.

Koalitsioonileppe julgeolekumaksu kehtestamise punkti juures seisab julgeolekumaks koosneb kolmest osast, milleks on kaks protsenti käibelt alates 2025. aasta 1. juulist, kaks protsenti füüsiliste isikute tuludelt alates 2026. aasta 1. jaanuarist ja kaks protsenti ettevõtete kasumilt alates 2026. aasta 1. jaanuarist.