Siiani on räägitud, et tuleks võtta iga kvartal avansilise kasumi pealt maksu. Teil on nüüd teistsugune lähenemisnurk valitud või?

Ei, meil ei ole seda valikut tehtud. See oli intervjuu pinnimise sõnum, et mõtleme edasi. See, mida koalitsiooniläbirääkijad kokku leppisid, oli et võetakse kasumilt. Aga see oli ainult ühel põhjusel, et eelarve vajab rahasüsti. Meil on julgeolekuprobleeme, meil on eelarveprobleem. Ja nüüd ma siis proovin edasi mõelda, sest et see avansiline süsteem oli välja pakutud paratamatus, juhul kui me tahame raha saada kiiresti, aga see võtab aega. Ja see, mis aega võtab, on kõik hästi tülikas. Ta on ettevõtjale tülikas, ta peab teistmoodi raamatut pidama.
Ja see on ka maksu kogumise suhtes tülikas, et hoopis teistmoodi teistmoodi pingutus.

Ja ei ole kahtlust, et traditsioonilise tulumaksusüsteemi tulemus on see, et me raha saame raskemini kätte. Igal juhul selline stiimul tekib, et näidata oma tulu väiksemana ja seda kindlasti pole vaja. Julgeolekumaksu moraal on ikkagi see, et kõik maksavad ja kõigi jaoks on julgeolek tähtis. Aga pole õiglane, kui osa sellest siis saavad mööda hiilida. Ja seda alternatiivi olen ma jõudnud ka ettevõtjatega arutada, õigemini nendelt tuli tagasisidet. See süsteem on neile ikkagi väga koormav, see mida välja pakuti. Ja kui siis alternatiive otsida, siis vaadatakse palgafondi, aga ettevõte siiski maksab. See tähendab seda, et ka need kasumi vältijad või siis kiiresti kasvavad ettevõtted, et need ka panustaksid julgeolekusse.

See oleks siis nii, et tööandja maksab töövõtja palga pealt mingi kindla protsendi ära?

Põhimõtteliselt jah. Palgafond. Igal juhul on see ettevõtja maks väga koormav. Mina iseenesest ei jagaks ühiskonda selliselt, et on inimesed ja on ettevõtted. Ettevõtted kuuluvad ka inimestele ja pakuvad neile tööd. Aga selline oli see koalitsiooniläbirääkimiste kompromiss. Ja nüüd tuleb edasi mõelda, et kuidas ikkagi see maks saada solidaarselt kätte ja ilma suurenenud bürokraatiata. Meil on veel neid probleeme seal, näiteks rahvusvahelised maksulepingud. Me peame vahet tegema välismaal ja kodus kogutud või teenitud kasumi vahel. Ettevõtjate jaoks ei ole see väga keeruline ümber suunata oma kasumi teke. Igal juhul ei ole see hea uudis, kui me teeme olemasolevale ja hästi töötavale süsteemile juurde midagi, mis on täiesti teise loogikaga ja võtab selle eelise ära, vähemalt emotsionaalses mõttes. Kaks protsenti ei oleks ju mingi suur summa.
Aga loogika ja sõnum on halb.

Kas te olete ka oma koalitsioonipartneritele ja kolleegidele seda ettepanekut ka tutvustanud?

Peaminister on põgusalt tutvunud. Minu ülesanne on nüüd paber ka juurde panna ja tõestada, et meil tegelikult on niimoodi parem. Et ettevõte küll panustab rohkem kui teised kodanikud, aga ta ei pea selleks tegema ülemääraseid bürokraatlikke pingutusi.

Millal see paber võiks valmis saada?

Eks ma täna proovin midagi siis paberile panna ja jagada. Aga see on selline omavaheline mõttearendus. Ma loodan, et siin ei teki krampi. Tegelikult ei olnud plaanis seda selliselt suurelt välja hõigata enne läbirääkimisi. See ei ole veel kindel, et süsteem nii täpselt tuleb nagu koalitsiooniläbirääkimistel välja hõigati.

Kas see puudutab ainult ettevõtteid või see puudutab ka näiteks avalikku sektorit?

Tunnus on see, et need, kes saavad raha riigieelarvest. Et riigieelarvesse raha võtta riigieelarvest ei anna midagi juurde. Ettevõtted ju mängu sellepärast toodigi, et eelarveprobleem on. Aga ma mõistan muidugi seda küsimust, et see ei näe
justkui õiglane välja. Aga võetagu rahulikult, meil on väga karmid kärped praegu plaanis ka avalikus sektoris. Mõelda tuleb, et mis nende sihtasutuste või ka riigiettevõtetega teha, sest ka riigiettevõtted tegelikult panustavad eelkõige
dividendi kaudu ja me peaks maksimeerima seda, et nad jagaksid kasumit ja ei ole tingimata vaja eraldi maksu kehtestada. Aga mõelda tuleb. Kas see jällegi tundub õiglane? Tegelikult ju mehhanism on sama, et riigieelarvest raha
saajatelt võetakse raha vähemaks ja erasektoril võetakse ka raha vähemaks, nii kurb, kui see ka on. Lihtsalt tuleb siis selgitada paremini kui seni, et riik ei võta seda raha endale, vaid meie kõigi elu korraldamiseks ja julgeoleku tagamiseks.

Kas haiglad peaksid seda maksma?

Mina näiteks arvan, et see ei ole mõistlik. Aga ka haiglatele, kogu meditsiinisüsteemile, kogu sotsiaalsüsteemile on antud kokkuhoiu ülesanne ja seda saab teha mitut moodi. Ma arvan, et see peaks toimuma pigem haigekassa ja nõukogu tasemel, aga eks me aruta edasi, et kuidas täpselt siis see üldine idee kohaldub. Meil ei ole küll tahtmist meditsiinisüsteemist raha ära võtta, aga kulude piiramine on loomulikult seal kogu aeg pingutus. Selleks, et saaks paremini palka maksta, paremini investeerida, siis muid kulusid tuleb koomale tõmmata. Aga vaade on ikka eelkõige see, et riik on hädas. Kõik peavad
olema selle riigi omanikud ja mitte väga närvi minema, kui nad peavad rohkem panustama.

Kui see mõte meeldib ka koalitsioonipartneritele, siis kui kiiresti on võimalik see seaduseks vormida ja millal see võiks siis kehtima hakata?

Sõltub sellest kumma variandi peale me läheme. Kui see esialgne välja hõigata, siis selle avansilise asja korraldamine võtab kõvasti pingutust. Me oleme siin esialgu hinnanud, et seda ei saa enne 2026. aasta teist poolaastat kehtima.
Eks me peame vaatama, mis on alternatiivi jõustamise võimalused ja mis on see hädavajalik maksumäär. Eks neid vaidluskohti on veel. See asi lihtne ei ole.

Kõrvalt vaadates tundub, et seda palgafondilt võetavat maksu on tehniliselt lihtsam ellu viia. Sellega te saaksite ilmselt kiiremini ühele poole?

Minule tundub see küll päris selge. Aga see tuleb läbi arutada ametnikega ja veelkord turuosalistega. Ma olen seda sel nädalal juba teinud põgusalt, aga need tehnilised üksikasjad tuleb ka läbi rääkida.

Mis peaminister selle kohta ütles?

Peaminister on olnud samas infoväljas, kus mina. Võib-olla tema jaoks tuli üllatuseks see, et nüüd Äripäeva raadiost tekkis uudis. Iseenesest ma ei tea, kas see saade eetriski on olnud. Aga juba pealkiri oli ja selgitusi polnud ja kontekst oli ära kadunud. Ja siis jäi mulje, nagu ma tuleks välja valmis plaaniga. Ei. Ma ikkagi selgitasin seal saates, et see vajab läbirääkimist ja see on üks idee ja see ei ole mingi otsustatud lahendus. Aga noh, ajakirjanduse kontroll ei ole meie kõige tugevam külg teinekord, mis on ju hea.