"Eesti iseseisvuse taastamise päeval arutasin vabariigi presidendi valimise seaduse muutmist 20. augusti klubi liikmetega ja plaanin kindlasti arutada seda ka riigikogu fraktsioonide esimeestega," ütles Hussar ERR-ile.

Hussari sõnul on Eesti olnud mitmel korral silmitsi probleemidega, mille puhul on tõstatatud ka küsimus, kas vabariigi presidendi valimise seadust tuleks muuta, ja seetõttu tuleks need küsimused täna ehk kaks aastat enne presidendivalimisi läbi arutada.

Üks küsimus, mis Hussari sõnul tähelepanu vajab, on seotud presidendikandidaadi esitamise tähtajaga.

"Tänane seadus ütleb, et presidendikandidaat esitatakse neli päeva enne hääletamist. Kui hakkame mõtlema, millised probleemid meil sellega seoses tekivad, siis see paraku viitab ka võimalusele, et toimuvad kas poliitilised tagatoamängud või siis ei ole võimalust selgelt mõtestatud avalikku poliitilist arutelu pidada," ütles Hussar.

"Kandidaadi esitamise tähtaeg tuleks selles seaduses üle vaadata," sõnas Hussar.

Praegu kehtiv seadus ütleb, et presidendikandidaatide registreerimiseks esitamine algab neljandal päeval kell 9 ja lõpeb teisel päeval kell 18 enne esimese hääletusvooru päeva.

Optimaalne tähtaeg peaks selguma algava arutelu käigus, aga Hussari hinnangul on ka varasemad aastad on näidanud, et neli päeva enne kindlasti ei ole piisav.

"Kui me reede õhtul paneme kandidaadid üles, siis läheme järgmisel nädalal juba valima. See tähtaeg peaks kindlasti pikem olema," lausus Hussar.

"Siis ei tekiks ka sellist olukorda, millega on silmitsi kõik meediaorganisatsioonid,
kes kutsuvad võimalikud presidendikandidaadid debatile, öeldes, et ta küll otseselt ametlik kandidaat ei ole, aga eks ta siis tuleb ta meie juurde debatti, et me saaksime nende küsimuste üle arutleda. Kui oleks kandidaatide osas selgus majas, siis oleks ka võimalik mõtestatud avaliku ja poliitilist arutelu pidada," lausus Hussar.

Teine lauale tõstmist vääriv teema on Hussari sõnul seotud sellega, et tänases valimisprotsessis ei saa valijad kandidaadile esitada küsimusi.

"Ka seda võib pidada pisut anakronismiks. Kindlasti võiks riigikogu fraktsioonid kaaluda ka seda, kas kandidaatidele küsimuste esitamine oleks mõistlik. Ka tänane koalitsioon on võtnud selle hoiaku, et ka ministrikandidaatidele enne, kui nad kinnitatakse, hakatakse esitama küsimusi," lausus Hussar.

Hussar lisas, et kui seni on ministrikandidaatidele esitatud küsimusi riigikogu komisjonides, siis praegu käib arutelu ka selle üle, kas ministrikandidaate saaks hakata kuulama riigikogu saalis.

Hussar: küsimus ka valijameeste päritolus

Samuti vajaks presidendi valimise seaduse puhul ülevaatamist teemad, mis on seotud presidendi valimisega valimiskogus.

Üks teemadest on Hussari sõnul seotud valijameeste proportsionaalsusega ehk et kui väikevallas esindab üks valijamees 130-140 inimest, siis näiteks suurlinna Tallinna puhul esindab üks valijamees seal pisut alla 30 000 inimese.

Praegu kehtiva seaduse järgi jaguneb kohaliku omavalitsuse volikogu esindajate arv järgmiselt: kuni 10 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – üks esindaja; 10 001–50 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – kaks esindajat; 50 001–100 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – neli esindajat; üle 100 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku – 10 esindajat.

Jätkuvalt on Hussari sõnul õhus ka küsimus valijameeste päritolust.

"Kui ka Vene kodanikud saavad kohalike volikogude valimistel valida ja kui nende hääle toel jõuavad võimalikud valijamehed valimiskogusse, siis justkui nende hääl võib seal kaasa rääkida. See on kindlasti küsimus, mille üle tuleks aru pidada, et kas see vajaks muutmist või mitte," arutles Hussar.

Hussari sõnul on muudatuste juures oluline, et need tooksid ühiskonda selguse, kuidas presidendi valimise protsess välja näeb.

"Eesti presidendivalimiste ajaloos on olnud hetki, kus seda segadust on olnud päris palju ja kui segadust on palju, siis see hakkab kahjustama nii Eesti poliitikat, aga kindlasti ka Eesti demokraatia ja parlamendi mainet. Üha suurem selgus on siin kindlasti vajalik," märkis Hussar.

Hussar kirjeldas, et ka aastal 2016 toonane valitsus lubas teemaga tegeleda ja asus ka kavatsust välja töötama, aga seda kavatsust kahjuks keegi näinud ei ole. Temal on kavas kohe peale riigikogu täiskogu kogumist septembri teisel nädalal
fraktsioonide esimeestega kohtuda ja seda teemat arutada.

Kehtiv vabariigi presidendi valimise seadus on vastu võetud 1996. aasta aprillis. See näeb ette, et presidendikandidaat peab riigikogus saama kaks kolmandikku häältest. Kui see kolmel hääletusvoorul ei õnnestu, antakse otsustusõigus valimiskogule edasi.