"Ma töötan selle nimel, et kehtestada esimene föderaalne keeld toidu hinna kergitamisele," teatas Harris oma esimeses kampaaniakõnes Põhja-Carolinas 16. augustil.

Inflatsioonivastane võitlus on muutunud keskseks teemaks USA presidendikampaanias, keskendudes peamiselt toiduainete hinnainflatsioonile, kuigi see on juulis 2024 naasnud peaaegu normaalsele tasemele – 2,9 protsenti.

"Kuigi toiduainete hinnainflatsioon Euroopas ei ole enam nii kiire kui aastatel 2021-2023, nagu näitavad Eurostati andmed, on hinnatasemed EL-is ja USA-s endiselt kõrged võrreldes kolme aasta taguse ajaga," ütles Rahvusvahelise Toidupoliitika Uurimisinstituudi (IFPRI) teadlane Joseph Glauber Euractivile.

Mõlemal pool Atlandi ookeani on inflatsioon saanud alguse COVID-19 pandeemia põhjustatud tarneahela häiretest ning eriti EL-is 2021. aasta lõpus alanud ja pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse intensiivistunud energia hindade tõusust.

Kuid endise Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi strateegia ja poliitika analüüsi direktori Tassos Haniotise sõnul ei tundu need tegurid selgitavat muutuste taset ja kõrgete hindade püsimist, eriti kuna läbipaistvus toiduahelas on rohkem soov kui reaalsus.

"Mõlemal pool Atlandi ookeani on mure, et mõned ettevõtted on võinud kasutada inflatsiooni konteksti, et tõsta hindu rohkem kui tootmiskulude kasv seda nõudis, et suurendada oma marginaale," ütles Euroopa Tarbijate Organisatsiooni (BEUC) toidupoliitika juht Camille Perrin.

Lähikuudel oodatakse meetmeid, mis tugevdavad ebaausate kaubandustavade direktiivi rakendamist, et tagada selle piiriülene toimimine ja muuta põllumajanduspoliitika reguleerimist lepingute ja kollektiivläbirääkimiste osas põllumeestega.

Haniotise sõnul muutub Euroopa turg üha rohkem kontsentreeritumaks nii toiduahela alguses kui ka lõpus: vähem kui 10 tegijat vastutab 50 protsendi toiduainete tootmise eest.

Väikese arvu suurte ettevõtete turukontsentratsioon Euroopa Liidus on samuti ilmne Ameerika Ühendriikides. Seetõttu kutsub USA demokraatlik partei oma valimismanifestis föderaalasutusi üles üle vaatama ühinemisi ja omandamisi, mis on toimunud alates president Trumpi ametiaja algusest.

"Aitame toiduainetööstusel muutuda konkurentsivõimelisemaks, sest usun, et konkurents on meie majanduse elujõud. Rohkem konkurentsi tähendab madalamaid hindu teile ja teie peredele," teatas Harris oma kõnes, lisades, et ta kehtestaks uued karistused ettevõtetele, kes kasutavad kriise ära ja rikuvad reegleid.

Debatid mõlemal pool Atlandi ookeani on ühe olulise erinevusega: Harris keskendub tarbijate jaoks hindade madalal hoidmisele, samal ajal kui Euroopa aruteludes keskendutakse põllumeeste sissetulekute parandamisele, andes neile suurema läbirääkimisjõu ettevõtete suhtes.

Mõlemal juhul levib idee kehtestada teatud vormis hinnakontroll.

Harrise vastased kiirustasid tema hinnakontrolli ettepanekut kritiseerima, kuna kardetakse, et see põhjustaks puudujääke suurenenud nõudluse ja vähenenud pakkumise tõttu.

Näiteks Ungaris kehtestas peaminister Viktor Orban 2021. aastal kütuse ja toiduainete hindade ülempiiri, mis viis puudujääkide ja teiste toodete hinnatõusuni.

"USA ei suuda kontrollida toidu hindu. USA proovis seda lähenemist edutult 1970. aastatel. Kui Nixoni ja Fordi administratsioonid kehtestasid hinnakontrolli, ei olnud see suuresti tõhus," hoiatas Glauber.