Pere ütles ERR-ile, et sada uut korterit ei pea tähendama sadat ega tuhandet uut autot, kuid Tallinn on seni nõudnud, et iga uusarenduse korter peab võrduma ühe või enama autoga.

"Linn on Tallinnasse parkimisnormatiiviga läbi planeeringute parkimiskohti nõudnud liiga palju, absoluutselt liiga palju. Meil ei ole vaja nii palju parkimiskohti uutes arendustes, seda räägivad nii arendajad kui ka linnaplaneerijad ja arhitektid juba aastaid," lausus Pere, kelle sõnul kinnitavad seda ka teadusuuringud.

Ta lisas, et üks parkimiskoht maksab kesklinnas umbes 30 000 eurot ja korteriostjal pole selle soetamisest pääsu, aga tegelikult iga majapidamine seda ei soovi ning seda ei vaja ka turg.

Pere tõi näite, et kui Noblessneri linnakut hakati arendama, mõõdeti seal toonase linnavalitsuse nõutud parklate täituvust ja selgus, et täidetud olid ainult pooled parkimiskohad. Praeguste regulatsioonidega taastoodab linn ise ummikuid ja tekitab juurde, sest inimesed on sundolukorras, kus peavad koos koduga ka parkimiskoha või isegi kaks ostma. See peaks aga Pere sõnul olema inimeste vaba valik.

Ta ütles, et linnaplaneerimise seisukohast tuleb vaadata ka otsuste mõju aastakümnete taha. See tähendab, et kui parkimiskohtade nõuet leevendada, arendada rattateid ning muuta ühistransport ja jalgsi käimine kiiremaks ja mugavamaks, aitab see vähendada autosõltuvust ja ummikuid.

"Selle tulemusel ei olegi igal pool ja kogu aeg paki piima ja või järele minemiseks autot vaja, ei pea lastele taksojuhti mängima ja nii edasi," sõnas ta.

Abilinnapea tõi näiteks, et kui Tallinnas nõutakse ühe kuni 1,1 parkimiskoha rajamist iga korteri kohta, siis Riia kesklinnas peab kohti olema 0,3 kuni 0,7, Oslo kesklinnas 0,35 kuni 0,7, Stockholmi kesklinnas kuni 0,4 ja peatselt kuni 0,1 ning Göteborgi kesklinnas 0,25 kuni 0,5. Helsingis on lubatud teha isegi kortereid ilma ühegi parkimiskohata. Invakohad ja jagatud elektriautod on siiski eelistatud ja lubatud.

Tallinna kesklinnas on Pere sõnul siiamaani näha märtsipommitamise kauge kaja, sest kesklinn on hõre ja seda tuleb tihedamaks ehitada, sellest võidavad kõik.

"See kajastub otseselt madalamates kinnisvarahindades, sest pakkumine suureneb, parkimiskohti ei ole vaja. Nii ütleb turg ehk arendajad, ütlevad linnaplaneerijad ehk teadjad-eksperdid. Saame vaadata, kuidas seda tulevikku juba mitmeid-mitmeid aastaid on rajatud Helsingis, Stockholmis, Kopenhaagenis, Madalmaade linnades ja mujal," ütles ta.

Juhkentali tänava, kus Tallinna bussijaama omanik pole rahul linna hoonestusplaanidega, on linn Pere hinnangul aastaid sööti jätnud ja liikluskorraldus on seal kehv, kuid kui loobuda sinna rajatavatelt arendustelt parkimiskohtade nõudmisest, aitaks see liikluskoormust vähendada.

"Me räägime elementaarsetest asjadest, mida on teistes Põhjala linnades 10–20 aastat juba praktiseeritud," nentis abilinnapea, kelle sõnul peavad igasugused poolt ja vastu seisukohad linnaplaneerimises ja linna juhtimises tuginema ekspertteadmistele.

Parkimisnormatiivi muutmiseks on töö juba alanud ja sellega tegeleb linnaplaneerimisamet, nõu annab ka transpordiamet ning millal see protsess finaali jõuab, ei osanud Pere veel öelda, kuid loodab, et see võiks teoks saada juba tänavu sügisel.

Kinnisvarafirmad ja ehitajad tahaksid seadusemuudatust

Eesti kinnisvarafirmade liidu ja ehitusettevõtjate liidu tegevjuhid saatsid mais justiitsministrile pöördumise, kus tõid muu hulgas välja, et Tallinn nõuab kindla hulga parkimiskohtade rajamist ka juhul, kui tegelikult korteriostjatel parkimiskohtade vastu huvi ei ole. Maa-alusel korrusel maksab parkimiskoha rajamine 25 000 – 30 000 eurot.

"Sisuliselt sunnitakse korteriomandi ostjat ostma vara (ja selle eest maksma), mida ta ei soovi, samal ajal, kui seda võiks vajada näiteks lähipiirkonna elanikud," teatasid liidud toona.

Probleem poleks nende sõnul nii suur, kui arendajal lubataks parkimiskohtade arv ise kindlaks määrata, aga Tallinna kehtestatud normid seda ei võimalda, ei lähtu ka tegelikust vajadusest ega ole paindlikud.

"Praktikas ei soovi väiksemate (1–2-toaliste) ja soodsamate korterite omanikud enamasti ka parkimiskohta, kuna linnas on võimalik liikuda ka isiklikku autot omamata," kirjutasid liitude juhid.

Nad palusid korteriomandi- ja korteriühistuseadust selliselt muuta, et parkimiskoht oleks eriomandi ese, mida saaks vabalt võõrandada.

"Leiame, et korteriostjatel peab olema võimalik otsustada selle üle, kas nad soovivad korteri osta parkimiskohaga või mitte, ja nende sunniviisiline sidumine iga müüdava korteriga on põhjendamatu. Ainuvõimalik ja mõistlik lahendus on võimaldada taas parkimiskoha lahtisidumine konkreetsest korteriomandist, leides paindlikud lahendused sellega kaasnevate juriidiliste probleemide lahendamiseks," kirjutasid liidud ministrile. 

Ühtlasi teatasid nad, et parkimisprobleemi peab linn oma territooriumil ise lahendama, ilma sellega isikute omandipõhiõigusesse sekkumata.

Toompark: arendajad on parkimiskohtade müügiga jännis

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles, et parkimiskohtade teema on väga komplitseeritud. Arendajad tahaks neid tema sõnul vähem teha, sest parkimiskohta on keeruline müüa ja nende ehitusmaksumus on kõrge.

"Tihti inimene, kes korteri ostab, ostab nii kalli kui vähegi võimalik ja ei osta parkimiskohta juurde, siis on arendaja jännis, et korterid on müüdud ja parkimiskohad müümata, majast välja neid müüa ka ei saa. Siis on kehv seis," selgitas ta.

Seega on arendajate soov Toompargi sõnul tõepoolest vähem parkimiskohti teha, kuid tema ise seda heaks mõtteks ei pea.

"Kui on natukene suurem, vähemalt 30 korteriga maja valmis saanud, näeme, milline parkimine sinna tekib. Ostetakse korter nii, et küll kuidagi saab pargitud, aga tegelikult ei saa. Hakatakse otsima nurgataguseid kohti või kohti oma krundi peal või kui ei mahu, siis tänaval," rääkis ta.

Toompark leiab, et kui pere ostab keskmisest kallima korteri Tallinna kesklinnas, siis on neil tõenäoliselt ka auto, sest kui kinno või teatrisse saab minna jala või trammiga, siis pikemate maalkäikude ja muude ettevõtmiste tarbeks on harilikult siiski autot tarvis, eriti kui peres on väiksed lapsed.

"Kõiksugu rendiautode pakkumine vähendab auto omamise vajadust, aga ei kaota seda, rendiauto peale ei saa kindel olla," ütles ta ja selgitas, et näiteks kolme lapsega pere puhul ei pruugi iga rendiauto sobidagi, kuna tarvis on ruumikamat tagapinki.

Küll aga on Toompargi hinnangul täiesti mõistlik, et üks korter ei peaks sõltumata suurusest võrduma ühe parkimiskohaga, sest ühistranspordiga kättesaadavas kohas asuva ühetoalise üürikorteri puhul see vajadus tõepoolest puudub.