Konkurentsiamet: gaasiturul võiks konkurents suurem olla
Konkurentsiameti hinnangul võiks konkurents gaasiettevõtete vahel Eestis tihedam olla. Eesti gaasiturul on üle 73-protsendise turuosaga esirinnas Eesti Gaas.
Konkurentsiameti koostatud elektri- ja gaasituru ülevaatest 2023 selgub, et mullu oli suurima tarnemahuga ettevõte gaasi hulgimüügiturul Eesti Gaas, kelle osakaal oli 2023. aastal koguni 73,3 protsenti. Eesti Gaasi järel omavad suurimat turuosa Alexela 17,2 protsendiga ning Eesti Energia kaheksa protsendiga.
Võrreldes aastatagusega on suurima tarnija – Eesti Gaasi – osakaal suurenenud märkimisväärsed 21,3 protsenti, mis on konkurentsi turul vähendanud, märgitakse aruandes.
Konkurentsiameti energiaturgude osakonna juhataja Marilin Tilksoni sõnul on konkurents turuosaliste vahel siiski olemas.
"Konkurents on selles mõttes olemas, et gaasiturg on täna vaba ja tarbija saab valida ükskõik, millise muu Eestis tegutseva gaasiettevõtte. Ta ei pea olema Eesti Gaasiga, kui ta ei ole rahul nende tingimustega, mida talle pakutakse. Ta võib ka mõne muu ettevõtte valida. Selles suhtes konkurents on olemas, see ei ole piiratud," ütles Tilkson.
Tilkson tõi järjekindla konkurendina välja Alexela, kes 2017. aastal omas turuosa suuruses 2,3 protsenti, aga praegu juba 17,2 protsenti. "Teised turuosalised üritavad ka turuosa suurendada. See ongi konkurents," nentis ta.
Samas tunnistas Tilkson, et Eesti Gaas on aastakümnete jooksul väga suurt turuosa omanud ja selgelt domineerinud.
"On näha, et kliendid on ajalooliselt Eesti Gaasi usaldanud hästi pikka aega. Kui Eesti gaasiturg lahti läks, tulid ka teised ettevõtted kõrvale, kelle vahel tarbijad saavad valida, aga ikkagi tarbija on valinud Eesti Gaasi. Võib-olla on see usaldamise küsimus, võib-olla hindade küsimus," rääkis ta.
Tilkson märkis, et teisest küljest võiks konkurents gaasiettevõtete vahel Eestis elavam ja parem olla. Tema sõnul on teiste gaasiettevõtete turuosa aastatega aeglaselt suurenenud, kuid see võiks veel kiiremini toimuda.
Olulise tegurina turuosade kujunemisel tõi Tilkson välja gaasihinnad. 2022. aastal oli suur energiakriis, mis on tema sõnul ilmselt ka turuosade jagunemist mõjutanud. Kriisi ajal Eesti Gaasi turuosa vähenes, 2023. aastal jällegi suurenes.
"Ilmselt pakuti tarbijatele paremaid tingimusi võrreldes teiste ettevõtetega ja gaasitarbijad valisid Eesti Gaasi eelmine aasta rohkem," pakkus Tilkson.
Küsimuse peale, kas konkurentsiamet võiks mingil momendil gaasiturul konkurentsi suurendamiseks hinnaregulatsiooni sekkuda, vastas Tilkson eitavalt: "Nii gaasi kui ka elektriturg on täna täiesti vabad. Hindu me ei reguleeri, ei elektris ega gaasis. Ainult võrguteenuse hinda reguleerime. See ei ole olnud eesmärk, et me kuidagi gaasituru hinnakujundamisesse hakkaksime sekkuma. See ei ole ka vabaturu põhimõtetega kooskõlas. See peab ikka loomulikult käima."
Seda, kas konkurents gaasiturul võiks millalgi tasavägisemaks muutuda, on Tilksoni sõnul raske prognoosida. "Aluseks on täna ikkagi maagaasi hind ja mis hinnaga ettevõtted hulgiturult gaasi ostavad," ütles ta.
Tilkson lisas, et konkurents oleneb sellest, mis hinnaga saavad ettevõtted lõpptarbijale gaasipakette pakkuda.
Toimetaja: Mona Lene Maanurm