Kuigi õppelaenu tänavune taotlemine alles algas, on juba näha huvi kasvu. Swedbankis on see eelmisest aastast viiendiku võõra suurem ning kasvu prognoosib ka LHV.

"Me näeme, et õppelaen on tulnud tagasi pildile. Õppelaenu populaarsus on kasvanud ja seda võetakse ja kasutatakse. Kui võtta arvesse viimaste aastate inflatsiooni, siis me näeme, et 3000 eurot ei ole õppurile enam piisav, et katta ära kas või ainult elamiskulud. Selge on see, et laenuotsuseid tehes soovib õppur leida mingisuguse garantii mõnele oma kuluallikale," lausus LHV jaepanganduse juht Annika Goroško.

Nüüd plaanib riik läbi viia reformi, millega õppelaenu maksimummäär kahekordistatakse 6000 euroni. Seeläbi saaks rohkem üliõpilasi keskenduda õpingutele ja vähem töötamisele. Laenu eesmärk on võimaldada õppimist igaühel, eelkõige vähemkindlustatud õppuritel. Paraku pole laenutingimused tudengite jaoks sobilikud ja summa on tühine, mille eest võlgnikuks sattuda.

"Me ikkagi vajame, et Eestis ei oleks varanduslikku ebavõrdsust kõrgharidusele juurdepääsul ja sellise laenusumma puhul vaesematest peredest pärit üliõpilaskandidaadid ei saa ilma töötamiseta õppida," ütles Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik.

Haridus- ja teadusministeerium tunnistab praegust probleemi, et laenuvõimalust ei taheta kasutada. Õppelaenu võtab Eestis alla viie protsendi õppuritest.

"Kõige suurem probleem on see, et ligipääs kõrgharidusele, vaatamata sellele, et kõrgharidus on tasuta, ei ole paranenud. Tagasihoidlikuma sotsiaalse taustaga peredest pärit õppurid, hoolimata sellest, et nende akadeemilised võimed lubaksid kõrgharidusse siseneda, seda majanduslikel põhjustel ei tee," lausus haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal.

Seda kavatsust, et laen täielikult töötamist ülikooli ajal asendaks, ei ole.

"On käimas arutelud ka pankadega, kas ja mis ulatuses võiks kõne alla tulla intresside alandamine. Oleme ka kõnelenud võimalusest käendustingimusi muuta laenajale soodsamaks, aga need muudatused nõuavad veel pikemat ettevalmistust," ütles Veinthal.

Piirmäära muutmisega on tarvis riigieelarve strateegiasse lisada 260 000 euro suurune kulurida. Muudatused peaks jõustuma 2025. aasta septembrist.