Merko ja GRK ehitavad Rail Balticu raudtee põhitrassi Sakust Harjumaa ja Raplamaa piirini, lõigu pikkuseks on 10,5 kilomeetrit ning see läheb maksma 60 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Raplamaal on põhitrassi ehitustööd juba alanud.

Praeguseks on sellel lõigul käimas mitme ristumise ehitustööd (Saku-Tõdva ja Tõdva-Hageri maanteeviaduktid, Tagadi ökodukt) ning valminud on juba Kirdalu-Kiisa maanteeviadukt, Tagadi-Kurtna maanteeviadukt ja Kiisa kõrgepingeliinid.

Koos põhitrassi muldkehaga ehitatakse lepingu alusel antud lõigus veel ristumisi: Kiisa ökodukt, Uus-Vääna raudteesild, Vana-Vääna raudteesild, Soo tee ja sellega seotud tunnel, Koosi kergliiklustunnel. Lisaks ehitatakse valmis põhitrassiga seotud Rail Balticu Saku peatuse ja Kurtna jaama elemendid. Ehituslõigule rajatakse 1,8 km müratõkkeseinu.

Ehituslepingu kestuseks on 48 kuud ehk põhitrassi lõik peab valmis saama 2028. aasta augustis. Ehituslepinguid finantseeritakse 85 protsendi ulatuses Euroopa ühendamise rahastust.

"Oleme liikumas käesoleva aasta eesmärgi suunas, et Rail Balticu Eesti osa põhitrassist jõuaks ehituse ja lepinguteni vähemalt 70 kilomeetrit. Juba üsna pea jõuavad ka järgmised Harjumaa lõigud lepingutesse," ütles Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.

Esmaspäeval Saku vallamajas sõlmitud Rail Balticu põhitrassi ehitusleping on järjekorras viies ning Harjumaa osas teine, mis tänavu on raudtee Eesti osas sõlmitud.

Kohalikud kardavad, et Rail Baltic võib piirkonnas kaasa tuua rongiliikluse hääbumise

Sakust Raplamaani kulgev Rail Balticu põhitrassi osa on üle kümne kilomeetri pikk, kuid ümbruskaudsete arvates pole sinna planeeritud piisavalt kohalikke peatuseid või on need paljudest asulatest lihtsalt liiga kaugel.

"Raudtee, mis peaks pakkuma keskkonnasõbralikku liikumist tähendab meile, et me kolime tulevikus autodesse, sest Edelaraudtee jaoks ei pruugi riigil raha jätkuda, Rail Baltic on prioriteet. Väljumissagedus ei pruugi tiheneda siin meie olemasoleval raudteel ja uus raudtee on lihtsalt nii kaugel," rääkis Saku abivallavanem Tanel Ots "Aktuaalsele kaamerale".

Järgmise nelja aasta jooksul ehitatakse lisaks muldkehale ja ristumistele valmis ka Saku peatuse ja Kurtna jaama elemendid. Ehituslõigule rajatakse pea kaks kilomeetrit müratõkkeseinu.

"Eks igasugune ehitamine teatud mõju endaga kaasa toob," Salomets. "On see siis ehitusmasinate liikumine, teatud osas ka võib-olla müra, mingis osas kindlasti tolmu, kõike seda. Teisalt jällegi me oleme suure osa juba ehitustegevusest, Saku vallas muuhulgas, juba ette ära teinud ehk siis inimeste liikumisteid proovinud ette valmis ehitada ja see kahtlemata ka leevendab seda."

Trassi ehitamiseks vajalik liiv ja kruus tuuakse Harjumaa karjääridest

Rail Balticu trassi täitematerjaliks vajalik liiv ja kruus kavatsetakse tuua Harjumaa erinevatest karjääridest. Kaugemalt vedamine poleks lihtsalt rahaliselt mõttekas.

"Rail Balticu muldkehatrassi ehitamiseks läheb kohutavas koguses materjali, aga Eestis seda materjali on, millega muldkeha ehitada. Võib-olla nii mõnigi karjäär oma ressursid ammendab," ütles Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Jaan Mäe.

Viimaste arvutuste järgi peaks Rail Balticu esimese etapi peale kuluma umbes 15 miljardit eurot ehk kolm korda rohkem kui prognoositi 2017. aastal kogu projektile.

Põhitrassikärpeid tehakse kõikides Balti riikides

Põhitrassikärpeid tehakse kõikides Balti riikides ja Salometsa sõnul näitavad Eesti senised hanked hoopis kokkuhoiukurssi.

"Seda ühtepidi võimaldab olemasolev turuseis. Teistpidi ka see, et me jätkuvalt lubame ehitajatel ka teatud optimeerimisi teha projektlahendustes, nii et need kaks asja kokku seal juba vähemalt kümne protsendi jagu siis erinevatelt hangetelt on kokkuhoidu toonud," lausus Salomets.

Salomets rõhutas, et kuna Rail Balticut rahastatakse väga suures osas välisinvesteeringust, siis tõukavad ehitustööd tagant ka Eesti majandust.