Tartu linna esinduspargis jalutades võib ajalooliste Toomemäe teede kõrval näha kümneid uusi radu, mis on sinna sisse sõidetud ratastega. Keskkonnaamet on selliste jälgede üle murelik.

"Üks asi, et me kaitseme pargi esteetilist väärtust, et park oleks ilus," ütles keskkonnaameti juhtivspetsialist Märt Holtsmann. "Kujutage ette, et mudarajad ilusasse vanasse parki tegelikult ei sobi. Ja teine pool on elurikkuse pool, eriti vanad puud, nemad on samuti kaitse eesmärgiks siin, neid me peame kaitsma. Ja kui sõidetakse puude juurte peal, siis see pikas perspektiivis puudele väga ei meeldi."

Maastikurattasõit on viimastel aastatel Tartus palju populaarsust kogunud. Tartu Freeride spordiklubi juhatuse esimees Raiko Jaeski tõdes, et Toomemägi on paljude harrastajate jaoks olnud juba pikalt meeliskohaks.

"Ta on olnud aastakümneid, see ei ole midagi uut seal. Varasemalt ei ole midagi otseselt keelatud, siis oli nagu vaba voli," sõnas Jaeski.

Jaeski märkis, et ratturitele on selgeks tehtud, et Toomemäel sõita ei tohi.
"Nüüd linn on selge sõnumi andnud, siis ma arvan et me, jah, võiksime seda kuulda võtta. Ja see info on ka klubi siseselt ja erinevatele huvilistele edasi antud," lausus ta.

Ratturite peatamiseks on Tartu linn Toomemäele üles seadnud puutõkked. Aga tundub, et väga palju kasu nendest pole olnud. Tõkke kõrvale on tekkinud juba uus sõidurada. Ka esmaspäeva pärastlõunal oli näha rattureid Toomemäe nõlvast alla kihutamas.

"Me oleme senini paigaldanud füüsilisi tõkkeid. Kahjuks on ka neid lõhutud, neid eiratud ja nii edasi. Nad on isegi pahandanud meiega, et miks te panete neid tõkkeid ette, tõesti, siin on ka füüsiliselt neid lõhutud," ütles Tartu linna haljastusteenistuse juhataja Ene Põldma.

"Eks need tõkked… mingil määral teevad ka sõidu põnevamaks seal. Ja inimene kes seal siis lõhkumas käis, temaga on ka vesteldud ja mõista antud, et see ei ole normaalne," kommenteeris Jaeski.

Jaeski kinnitas, et on asunud ekstreemratturite seas infot levitama, et Toomemäel sõita ei tohi. Aga kuna ainuüksi nende grupis on sadakond harrastajat, võib muutus aega võtta. Seniks on Tartu linn asunud juba kahjustatud nõlvi taastama.

"Iga nõlva taastamine on erilahendus, see on keeruline, kulukas. Siinsamas ühe nõlva taastasime aasamatiga, aga on ka vaja teha terrasse, keerukamaid lahendusi. Seda kõike järgjärgult lahendame," sõnas Põldma.