Tallinna linnaplaneerimise amet on koostamas vanalinna arengukava, mis peaks valmima selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Üks suurimaid muresid on vanalinna nii-öelda muuseumistumine: tallinlased hoiavad vanalinnast eemale, sest tunnevad, et kogu teenindus on seal üles ehitatud turistide jaoks; samuti teeb linnale muret püsielanike vähenemine.

"Vanalinna on vaja sihtpunkte, mis oleksid kohalikule elanikule olulised. Vahepeal on turismile suunitlus olnud väga valdav," ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Madle Lippus (SDE).

Arengukavasse on plaanis kirjutada rida punkte, mida teha annaks, et tallinlane taas linna ajaloolisse keskusse meelitada.

"Mõtted on ettevõtetega, kes vanalinnas võiksid tegutseda: see (valik) võiks olla mitmekesisem ja rikkalikum. Tallinnale endale teatavasti kuulub päris palju kinnisvara Tallinna vanalinnas. Praegu me mõtleme, kuidas mitmekesistada neid tingimusi; et hanked, mis me linna pindadele teeme, oleksid rohkem väärtuspõhised, ei lähtuks ainult hinnast," lausus Lippus.

Ka Kesklinna vanem Sander Andla (Reformierakond) ütles ERR-ile, et vanalinna arengukava põhituumaks on luua praegusest parem elukeskkond ning soodustada mitmekülgsema ärikeskkonna teket, mis oleks suunatud just kohalikule elanikule.

Vanalinna aktiivsemaks keskuseks muutmine ei tähenda, et linn sooviks sinna lärmakama ööelu tuua.

"Avalike asutuste mõistes ei pea üldse tähendama see seda, et seal peaks olema väga aktiivne ööelu. Seal on mõned kohad, mis tegutsevad, aga seda, et, et sinna nii-öelda täiendavat ööelu juurde tuua seda konkreetselt ei plaani," lausus Lippus.

Pigem näeb linna, et ettevõtjad, linna ja muud kultuuriasutused teeksid tihedamat koostööd. Heaks näiteks peab Lippus septembri keskel toimuvat Pika tänava festivali.

"Et arendadagi linna ja kohalike ettevõtete nii-öelda ühist platvormi ja ühiskoha loomet. Seal tänaval on Mustpeade maja, kus toimetab Tallinna Filharmoonia, seal on Kanuti gildi saal, seal on mitmeid söögikohti," ütles abilinnapea.

Lisaks peaks paremaks muutma vanalinna tänavaruumi. "Kuidas tänavaruumi kohandada selliselt, et see oleks kogukondlik ja võimaldab tuua sinna tugevamat identiteeti. Identiteediga kohad ei pea ilmtingimata paiknema ainult hoovides, vaid ka tänavatel ja mingitel aladel on väga selge potentsiaal selleks," lausus Lippus.

Vanalinn peab jääma aktiivseks keskuseks

Kuigi pealinnas on tekkinud uusi keskusi, eriti Põhja-Tallinnas, kus inimestel meeldib vaba aega veeta, on linn väga huvitatud, et vanalinn ei kaotaks pealinlaste jaoks tõmmet ning ei muutuks aina rohkem muuseumiks.

"Mingit pidi on see asjade loomulik käik, et linna aktiivsuskeskused muutuvad. Kuid linna arengu seisukohalt on äärmiselt oluline, et linnal oleks väga konkreetne ja aktiivne kese ning linna planeerimispoliitika. See on selgelt meie fookuses, sest kui linnal kaob kese ära, siis Tallinna identiteet võib paljuski laiali laguneda. Selleks et Tallinn siiski toimiks Tallinnana, on väga oluline, et kesklinn lisaks nendele teistele keskustele, mis tekivad ja mis ongi väga normaalne, püsiks aktiivne. Siin ei ole mingit vaidlust, see on äärmiselt oluline," rääkis Lippus.

Muret teeb linnale ka vanalinna püsielanike ärakolimine ja elanike vähenemine. Kuidas püsielanike arvu linna ajaloolised keskuses kasvatada, linnal veel kindlat plaani pole.

"Selgeid poliitikaid veel selles osas ei ole, kuidas sinna elanikke juurde tuua, aga kindel on see, et kes seal elavad, neil peab olema kaasaegne linna- ja elukeskkond. Ning selle nimel me ka toimetame," ütles Lippus.

Andla märkis, et kuigi arengukava eesmärk, 5000 püsielanikku, on umbes sama arv, mis praegu on registreeritud elanike arv vanalinnas, siis tegelikult elab neist püsivalt vanalinnas vaid paar tuhat.

Eraldi küsimus, nagu mujalgi linnades, on üürikorterid, kus pakutakse lühiajalist peatumist. Linn pole veel otsustanud, kas ja millised reeglid kehtestatakse.

"Kuidas sellesse suhtuda, seda me arutasime. Aga see on üks koht, mida me peame veel täpsemalt mõtlema," ütles Lippus.

Andla märkis, et kuigi soov on kohalikule elanikule vanalinn paremaks elukeskkonnaks muuta, siis see ei tähenda, et turism oleks kuidagi tabuks muutumas.

"Vanalinn ei ole tüüpiline asum, vaid kogu Eesti visiitkaart. See annab ühtpidi vanalinnale väärikuse, aga samal ajal ristuvad siin väga erinevad huvid. Just seetõttu on vanalinnas eriti oluline, et kõik siin tegutsevad osapooled käiksid ühte sammu parema elukeskkonna nimel. Ja see ei ole ainult elanike, vaid ka ettevõtjate ja isegi turistide huvides. Ka Tallinna külaline tahab tulla siia vaatama, kuidas elavad kohalikud inimesed ja kogema siinset kultuuri," lausus ta.