Hispaania peaminister Pedro Sanchez on ringsõidul Lääne-Aafrikas, et saavutada sealsete liidritega kokkulepe Euroopa-suunalise ebaseadusliku migratsiooni ohjeldamiseks. Muu hulgas pakub Hispaania võimalust ametlikuks tööga seotud sisserändeks Euroopasse.

Hispaania siseministeeriumi teatel on sel aastal Kanaari saartele saabunud üle 22 000 sisserändaja ehk 150 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kanaari saartel ei ole enam jõudu saabujatega toime tulla.

Kohalike võimude teatel tuleb migrante majutada sõjaväelaagritesse või isegi telkidesse. Tuhanded inimesed on merel hukkunud. Hispaania võimud kardavad, et lähikuudel, kui meri rahulikumaks muutub, võib ohtliku piiriületuse ette võtta veel 150 000 aafriklast.

Sanchez käib Mauritaanias, Senegalis ja Gambias, kohtub riigipeadega ja allkirjastab seadusliku rände lepingud. Sanchez tunnustab ka Hispaania politseid, kes juba töötab piirkonnas ebaseaduslike rändevoogude peatamiseks. Sanchez ütles Mauritaanias peetud kõnes, et sisseränne ei ole tegelikult Hispaania jaoks probleem, kui see toimub seaduslikul teel.

"Hispaania jaoks tähendab sisseränne jõukust, arengut ja heaolu. Vaatamata kahetsusväärsetele sõnavõttudele, mida Euroopas üha rohkem kuulda on, ei ole ränne probleem – see on vajadus, millega aga kaasnevad teatud probleemid. Sellepärast peame edendama inimlikku, turvalist ja organiseeritud rännet, mis meie ühiskonnale hüvanguks on," ütles Sanchez.

Euroopa Liidu piirvalveagentuuri Frontex andmetel on ligi pooled saabujatest pärit Malist. Majanduslik olukord riigis on eriti kiiresti halvenenud pärast seda, kui sõjaväehunta 2020. aastal võimu haaras. Malis käivad lahingud tuareegi mässuliste ning Vene palgasõdurite toel tegutseva Mali armee vahel. Teadaolevalt on Vene sõdurid toime pannud metsikusi tsiviilelanike kallal.

Kodust põgenema sunnitud inimesed on läinud Malist naaberriiki Mauritaaniasse ja sealt edasi mereteed pidi Kanaaridele. Märtsis sõlmis Euroopa Liit Mauritaaniaga rohkem kui 200 miljoni euro suuruse kokkuleppe migratsiooni ohjeldamiseks. Juulis sõlmiti peaaegu samasuguse mahuga leping teise Mali naabri Senegaliga. Sanchez käib ka Gambias, sest just Gambia kuritegelikud jõugud tegelevad inimsmugeldamisega ja aitavad põgenikepaatidesse reisijaid leida.

Lääne-Aafrika elanike majanduslikku kitsikust süvendavad veelgi Euroopas registreeritud kalaettevõtted, kes on viinud oma laevad Lääne-Aafrika riikide, eelkõige Kameruni lipu alla ja siis kohalikud veed kalast tühjaks püüavad. Pulizeri keskuse uurivad ajakirjanikud on avalikustanud ka mitme laeva nimed. Näiteks tegelevad Aafrika rannikul röövpüügiga alused Marssal Novikov, Marssal Vassilevski ja Marssal Krõlov, mis kuuluvad Pulizeri keskuse andmetel Läti ettevõttele Baltreids. Baltreidsi päritolu ulatub omakorda Nõukogude Liidu aegadesse, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks.

Kohalike keskkonnakaitsjate sõnul seavad suured välismaised kalalaevad ohtu kohalike kalurite toimetuleku ja piirkonna elanike toidujulgeoleku. Nii kipuvadki sealsed elanikud Euroopasse, lootes paremat elu leida.