Eelmisel majandusaastal avas Lidl Eestis kaks uut kauplust ja selle lõpuks oli poeketil kauplusi kokku 13.

Äsja avaldatud majandusaasta aruandes, mis hõlmab ajavahemikku eelmise aasta 1. märtsist kuni tänavu 29. veebruarini, sedastab ettevõte, et nende kahjum küündis 21,91 miljoni euroni ning selle taga on käimasolevad investeeringud ja nendega seotud protsessid. Lidl kavatseb katta kahjumi järgmise aasta kasumi arvelt.

Ka eelnenud majandusaasta lõppes poeketile kahjumiga, toona oli see veelgi suurem ehk 28,4 miljonit eurot.

Lidli käive oli viimase majandusaasta jooksul 156,68 miljonit eurot ja võrreldes eelnenud majandusaastaga kasvas see 12,8 protsendi võrra.

Alates 2016. aastast, mil Lidl Eesti tegevust alustas, on ettevõte investeerinud pikaajalistesse varadesse 131,74 miljonit eurot ja eelmisel majandusaastal oli investeeringute maht 20,68 miljonit eurot. Eelmise aasta investeeringute finantseerimiseks võttis Lidl seotud osapooltelt 41,4 miljonit eurot laenu.

Täistööajaga töötajate keskmine arv oli poeketil 548 ehk tunduvalt vähem kui eelnenud majandusaastal, mil neil oli töötajaid 740. Ettevõte põhjendas töötajate arvu vähendamist protsesside standardiseerimise ja efektiivsuse kasvatamisega.

Lidl Eesti netovara moodustab alla poole omakapitalist, mis ei ole äriseadustikuga kooskõlas. Lidli emaettevõte on lubanud, et suurendab omakapitali osanikepoolse sissemaksega.

Enamik kauplusekette jäi mullu kasumisse

Suurematest poekettidest jäi lisaks Lidlile kahjumisse ka Prisma Peremarket, mille ketti kuulub 14 kauplust ja e-pood. Ettevõtte käive oli mullu ligi 220 miljonit eurot ja käibekasv ligi kaheksa protsenti. Aasta lõpetati 6,98 miljoni euro suuruse kahjumiga.

Ülejäänud suuremad ketid lõpetasid majandusaasta kasumiga.

Lidli järel suuruselt järgmise käibekasvuga paistis silma Grossi poode pidav OG Elektra, millel oli eelmise majandusaasta lõpuks 79 toidukaupade müügikohta ja kaks tööstuskaupade poodi.

Ettevõtte käive oli 229 miljonit eurot ja see kasvas eelnenud aastaga võrreldes üle 10 protsendi. Puhaskasumit teenis OG Elektra 17,76 miljonit eurot ja see kasvas 40 protsendi võrra.

Samuti kasvatas hoogsalt, ligi 10 protsendi võrra käivet Meie kaupluseketi omanik AS-il RRLektus. Neil oli eelmise aasta lõpu seisuga 64 kauplust ning käive kasvas aastaga ligi 10 protsenti 74 miljoni euroni. Kasumit teenis Meie poekett 4,24 miljonit eurot.

Maximal, millel on poode 83, kasvas käive mullu ligi üheksa protsendi võrra 593 miljoni euroni ja kasum oli 11,71 miljonit eurot.

Coop Eestil oli eelmise aasta lõpuks 319 tegutsevat kauplust ja nende konsolideeritud käive kasvas ligi seitsme protsendi võrra 863 miljoni euroni. Ettevõtte ärikasum kasvas võrreldes eelnenud aastaga ligi kahekordseks ja oli 24,8 miljonit eurot.

Rimi Eesti Food, millel on poode 82 ja lisaks ka e-pood, jõudis käibenumbriga mullu 471 miljoni euroni, eelnenud aastaga võrreldes kasvas see ligi seitsme protsendi võrra. Poeketi kasum oli mullu ligi 10 miljonit eurot.

Kõige väiksem käibekasv oli Selveril, mille alla kuulub 71 Selveri kauplust, kaks Delice'i kauplust, Kadaka kohvik, Hiiumaa rändpood ja e-Selver. Nende käive oli ligi 628 miljonit, kuid kasvas aastaga veidi üle nelja protsendi. Poekett põhjendas turu keskmisest aeglasemat käibekasvu sellega, et kaks kauplust pandi kinni, kolm sulgeti renoveerimise ajaks ajutiselt ja üks kauplus avati. 

Selveri kett teenis eelmisel aastal 17,43 miljonit eurot kasumit.