Rail Balticu Raplamaa põhitrassi neljanda etapi ehitustöödes lõigul Alu–Kärpla, rajatakse lisaks muldkehale viis suuremat ristumist, milleks on Vigala jõe raudteesild, Kuusiku ökodukt, Rõue jõe raudteesild, Raela ökodukt ning Aasu viadukt. Valmis ehitatakse ka Rail Balticu Rapla raudteejaama alused koos platvormidega.

17,2 kilomeetri pikkust objekti iseloomustab suur mullatööde maht, raudteekehandisse paigutatakse 78 betoontruupi, mille kogupikkus on pea kaks kilomeetrit, lisaks paigaldatakse 2,7 kilomeetrit müratõkkeseinu, teatas RBE.  

Sellel lõigul on juba rajatud Põlma viadukt ning praegu ehitatakse Parila viadukti, Parila silda ja Juula viadukti.

Ehituslepingu kestuseks on 48 kuud ehk põhitrassi lõik peab valmis saama 2028. aasta septembris. Ehitustööde lepinguline maksumus on 87,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

"Piltlikult öeldes oleme jõudnud veerandini raudtee Eesti osa põhitrassist, ühtlasi on tegu ka seni kõige pikema lõiguga, mille osas oleme lepinguni jõudnud," lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets, lisades, et lähiajal jõutakse järgmiste lepingute sõlmimiseni.

Salometsa sõnul on ehitushinnad odavamaks läinud, mis tõotab kogu projekti maksumust vähendada.

"Mis puudutab hinnataset, siis vastupidiselt senisele hanketulemused on näidanud teatavat kokkuhoidu. Turg on tellijale soodne ja kontrolleelarve vastu vähemalt 10 protsenti odavam hinnatase on see, mis vastu vaatab. Keskelt läbi nende läbiviidud põhitrassi hangete osas saab öelda, et 10 kuni 15 protsenti on kõikide seniste ehituslõikude maksumuses olnud kokkuhoidu," rääkis Salomets.

Rail Balticu Eesti osa maksumuseks on arvestatud kolm miljardit eurot, seega on kokkuhoid arvestatav. "Me näeme sellist 10 kuni 15-protsendilist kokkuhoiukurssi, mis rahas tähendab peaaegu 100 miljonit eurot.

Kolmapäeval sõlmitud lepinguga on Rail Baltica Eesti osa põhitrassist lepinguga kaetud või juba ehituses 55 kilomeetrit. Tänavu on Rail Baltica põhitrassi ehitamiseks sõlmitud kuus lepingut, mille rahaline maht ulatub kokku 320 miljoni euroni.

Ehituslepingut finantseeritakse Euroopa ühendamise rahastust (CEF) ja Eesti riigi eelarvest.