Õigusnõunikuta president läks riigikohtusse advokaadibüroo toel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

President Kersti Kaljulaid.
President Kersti Kaljulaid. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

President Kersti Kaljulaidi kantselei tellis kaitseväe korralduse seadusele, mida riigipea keeldus välja kuulutamast, õigusanalüüsi advokaadibüroolt Sorainen, et jätkata vaidlust riigikohtus.

"Presidendi kantselei on meie klient," tunnistas advokaadibüroo Sorainen jurist Illimar Pärnamägi ERR-ile.

"Me otseselt ei saa ju presidendile neid asju ette valmistada. Õigusnõu selle raames küll küsiti ja seda me ka andsime," kinnitas ta.

Asjade edasist kulgu ei osanud Pärnamägi kommenteerida ja ütles, et selles suhtes ei ole ka mingeid kokkuleppeid.

Ta lisas, et formaalselt on advokaadibürool võimalus minna presidenti ka riigikohtusse esindama, aga tema hinnangul president kui riigipea ilmselt sellist teenust ei telli.

ERR üritas kolmapäeval telefoni teel tabada presidendi avalike suhete nõunikku Taavi Linnamäed, kuid see ei õnnestunud.

President Kaljulaid ja parlament hakkavad peagi riigikohtus vaidlema, kas kaitseväe korralduse seadus, mis annab kaitseväele suuremad luureõigused, on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Eelmine riigikogu võttis selle vastu tänavu 20. veebruaril, president jättis selle välja kuulutamata ja saatis parlamendile tagasi. Märtsis valitud uus riigikogu võttis seaduse muutmata kujul 29. mail uuesti vastu, mispeale 14. juunil teatas president Kaljulaid, et ta läheb selle vaidlusega riigikohtusse.

Maruste: nõunikud võivad presidendil olla, õigusnõunik peab tal olema

Riigikogus vastu võetud seaduste välja kuulutamine või nende tagasi lükkamine on presidendi ainupädevus, millesse ei ole kaasatud ükski teine põhiseaduslik institutsioon. Presidendil on ka nn vetoõigus, st riigipea võib seaduse jätta välja kuulutamata ja oma motiveeritud otsusega selle riigikogule uuesti arutamiseks ning otsustamiseks saata.

Riigikohtu endine esimees Rait Maruste ütles advokaadibüroo teenuse kasutamist kommenteerides, et erandkorras võib president õigusanalüüse väljaspoolt kantseleid tellida, aga üldjuhul ei peaks see nii käima.

"Vabariigi Presidendil on üks riigiõiguslik protseduur, see on seaduste väljakuulutamine ja see on tema põhiseaduslik kohustus. Selleks, et seda põhjendatult teha, peaks tal olema adekvaatne õigusnõustamise süsteem, ehk abilised, kes valdavad riigiõigust, loevad uute seaduste kohta tehtud ettepanekud ja märkused läbi ning hindavad, kas eelnõud on kooskõlas põhiseadusega või mitte. Seda saab teha korrapärasel viisil ainult tema enda õigusteenistus," rääkis Maruste.

Presidendi kantselei jäi õigusnõunikuta möödunud aasta augusti lõpus. Uut õigusnõunikku pole peagi enam kui aastaga tööle võetud. Riigipea avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe ütles augusti alguses ERR-ile, et selleks polegi vajadust, sest vajalikud õigusalased kompetentsid on presidendil olemas.

Maruste sõnul peaks presidendi kantseleil olema teatav riigiõiguslik järjepidevus. "Presidendid tulevad ja lähevad, aga mõned inimesed selles aparaadis peaksid teadma riigiõiguslikke tavasid, õigusi ja vabadusi, rahvusvahelisi lepinguid jne," lisas Maruste.

"See on funktsioon, mida tuleb põhiseadusest tulenevalt täita. Presidendil on nõunikud kliima teemadel ja teistel teemadel - need võivad olla. Aga õigusnõunik peab olema, sest see on presidendi põhiseaduslik kohustus kontrollida vastuvõetud, kuid veel jõustamata seaduste põhiseaduspärasust ja kooskõla teiste seadustega," lausus Maruste.

Tema sõnul lahjendab õigusnõuniku puudumine presidendi riigiõiguslikku elukorraldust ja kannatab põhiseadusest kinnipidamine.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: