"Ma arvan, et umbes kolmandik venekeelseid tallinlasi on kindlasti sotsiaaldemokraatidele avatud. Aga kui paljud neist meid valima tulevad, see sõltub meist," ütles Ossinovski kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Kommenteerides SDE püüdlusi võita Tallinnas suuremat toetust, märkis erakonna aseesimees, et ilma venekeelseid valijaid kõnetamata ei ole Tallinnas võimalik valitseda.

"See on lihtsalt reaalne fakt. Ja sellest tulenevalt, et oleks enamuskoalitsioon, siis mingi hulk venekeelset valijaskonda peab loomulikult ka valitsusliitu toetama. Ja loomulikult on ka meie eesmärk neid valijaid kõnetada," rääkis ta.

Ossinovski sõnul ei püüa SDE siiski haarata samu inimesi kui Keskerakond või Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), sest venekeelne elanikkond pole homogeenne grupp, seda eriti pärast Venemaa agressioonisõja algust Ukrainas.

"Me näeme, et meil on venekeelseid valijaid, kes toetavad erakonda KOOS ja on venekeelsed valijad, kes toetavad sotsiaaldemokraate. Need on väga erinevad inimesed. Loomulikult on sotsiaaldemokraadid valmis võtma vastu kõikide valijate hääle, kes arvavad, et me ajame õiget asja. Aga kas sotsiaaldemokraadid püüavad näiteks väärtuspakkumist (KOOS ühe liidri – toim.) Aivo Petersoni valijale? Ei, me ei püüa. Kindlasti Keskerakonnas selliseid poliitikuid on, nemad rohkem konkureerivad võib-olla sarnaste nii öelda ideoloogiliste vaadetega inimeste peale," rääkis ta. "Aga kindlasti on Tallinnas kümneid ja kümneid tuhandeid venekeelseid inimesi, kes on suurepäraselt integreerunud Eesti ühiskonda, jagavad meie ühiskonna alusväärtusi ja loomulikult me nendega räägime," lisas Ossinovski.

SDE aseesimees tõdes, et uuringute andmetel on Eesti venekeelne elanikkond väärtusküsimustes eestlastest konservatiivsem, aga siiski on piisavalt ka selliseid, kes jagavad sotside sotsiaalliberaalseid vaateid.

Reformierakonna muutumine pole võrreldav Keskerakonnas toimuvaga

Ossinovski kommenteeris ka muutusi teistes erakondades, leides, et Kaja Kallase lahkumise järel toimunud muutused Reformierakonnas ei ole siiski võrreldavad sellega, mis toimub Keskerakonnas, millega ühines endine EKRE poliitik Jaak Madison.

"Kindlasti on nad võtnud uue peaministri juhtimisel vähemasti retooriliselt nii-öelda majanduse edendamise ja ettevõtluse teemad rohkem fookusesse kui võib-olla eelmise valitsuse ajal. Mitmetesse teemadesse, mis näiteks eelmisele valitsusjuhile olid olulised nagu näiteks keskkonna- ja kliimaküsimused, suhtub uus valitsusjuht kargelt, nagu ta armastab öelda," kirjeldas Ossinovski oma nägemust Reformierakonnas toimuvast. "Teatud suunamuutus, ma arvan, siin on ka nii-öelda retoorikas või poliitilises positsioneerimises toimumas selleks, et pigem tugevdada oma positsiooni vis-à-vis Isamaa ja parempoolsete parteide suhtes," jätkas ta. "Aga kas see on edukas või mitte, eks seda aeg näitab. Ega mina neile nõu andma hakka, me oleme küll partnerid, aga ka konkurendid," ütles SDE aseesimees.

Ossinovski hinnangul ei ole Keskerakonnas toimuv metamorfoos kuidagi võrreldav Reformierakonna omaga. "Reformierakond on võib-olla suhteliselt pragmaatilise valitsusjuhi käe all kindlasti valmis olema nii-öelda ujuvam, aga kindlasti mitte 180 kraadi oma positsioone muutma," leidis ta.

"Aga see, mis Keskerakonnas toimub, on, ma arvan, märksa keerukam protsess ja millega see lõpeb, eks seda elu näitab. Kujutada ette, et Jaak Madissoni valija võiks toetada Madissoni-Toomi kahepealist lohet – noh, väga raske ette kujutada," kommenteeris Ossinovski.

"Ma saan aru, mida püütakse teha, aga ma lihtsalt ei usu, et see õnnestub tulenevalt sellest, et korraga ühendada pigem rahvuslikult meelestatud, vähemasti retoorikas, inimesed ja siis teatud mõttes nii-öelda vene asja ajavad poliitikud ühte kampa. Edgar Savisaar sai sellega hakkama, aga ta oli siiski üks isiksus. Nüüd niimoodi kahepealise lohena, ma arvan, et selle õnnestumise tõenäosus on pigem väike. Aga jumala pärast, parteidel on õigus proovida kõike, mis nad proovida tahavad," rääkis ta.

Jurtšenko hakkab ajama linnavalitsuse asja

Rääkides Tallinna Lasnamäe linnaosa vanema leidmisest, mis jäi koalitsioonilepingu kohaselt sotsidele, ütles Ossinovski, et erakonnal ei olnud võimuvahetusel inimest valmis vaadatud ja see sooviti leida väljastpoolt erakonda ning seepärast on uue linnaosavanema nimetamine ka veninud.

"Meil ei olnud tollal kindlust, kas järgmine koalitsioon meie juhtimisel või ka isegi osalusel õnnestub või mitte, rääkimata sellest, et meil oleksid kohad jaotatud. Loomulikult, kui meil õnnestus saada Nõmme linnaosa juhtimine, kus meil oli inimene olemas, siis seal meie jaoks küsimust ei olnud. Kui me räägime abilinnapeadest, kes tegelikult jätkasid samades ametites, siis seal meil oli ka selge. Aga Lasnamäe linnaosa kandidaati meil tõepoolest kohe võtta polnud," rääkis ta.

"Loomulikult oleks olnud võimalik see koht mõne oma tubli erakonnakaaslasega täita, aga meie soov oli ja on – kuna tõesti meie siht on kõrge järgmiste valimiste kontekstis – tuua meeskonda inimene väljast," kirjeldas Ossinovski.

Tema kinnitusel ei olnud eesmärk värvata kindlasti keskerakondlane.

Ossinovski lükkas ka tagasi Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti väite, et uueks linnaosavanemaks esitatud Julianna Jurtšenkoga peeti läbirääkimisi juba kuid.

"See on teatud protsess, kuidas neid vestlusi peetakse, aga ei, need vestlused kindlasti ei käinud kuude kaupa. Me hoidsime Juliannaga sidet pärast eelmise koalitsiooni kukkumist, sest me oleme temaga varem ka koos töötanud – erinevad inimesed, mitte mina, aga meie erakonna inimesed. Ja ühel hetkel me selle signaali saime, et ta kaalub Keskerakonnast lahkumist ja loomulikult me võtsime siis selle teema üles, aga see oli pigem nii-öelda viimaste nädalate küsimus," rääkis Ossinovski.

Kommenteerides Jurtšenko vastuolulisi sõnavõtte eestikeelsele kooliharidusele üleminekul, mida on kritiseerinud teised Tallinna koalitsioonierakonnad, leidis Ossinovski, et kriitika pole olnud vihane ning ta kavatseb ka ise Jurtšenko ja teiste erakondade juhatuste kohtumisel osaleda.

"Loomulikult, kui on partneritel küsimusi, siis me neile vastame. Aga ma ei ütleks, et tagasiside on olnud vihane. On olnud kõhklusi üleval, need kõhklused on selles mõttes ka arusaadavad, sest nad tulenevad tema enda varem välja öeldud sõnadest. Loomulikult nendele küsimustele tuleb ammendavalt vastata. Aga kui on küsimus selles, et mis asja Julianna Jurtšenko hakkab Lasnamäel ajama, siis ta hakkab ajama linnavalitsuse asja. Kõik linnaosa vanemad on linnapea otsealluvuses ja nad loomulikult realiseerivad seda programmi, mis on linnavalitsuses kokku lepitud," kinnitas linnapea.

Ossinovski rääkis ka Tallinna plaanidest muuta teedeehituse korraldust linnas selliselt, et remondid toimuksid kiiremini ning ta kommenteeris ka abilinnapeade Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond) ja Kristjan Järvani (Isamaa) omavahelisi sõnasõdasid. Tema sõnul võivad linnavalitsuse liikmed kommenteerida ka teiste valdkondi, aga kui linnavalitsus on otsuse teinud, tuleb sellest lähtuda.

Saates oli pikemalt juttu ka energeetikast, elektri hinnast, sealhulgas tuuleparkidest ning tuumajaama rajamise mõttekusest.