Merkel süüdistas Poolat ja Balti riike Venemaa ja Euroopa Liidu vaheliste diplomaatiliste suhete katkestamises, mis tema sõnul viis sissetungini vaid paar kuud hiljem.

Merkel rääkis intervjuus Ungari väljaandele Partizan Saksamaa ja Prantsusmaa vahendusel aastatel 2014-2015 sõlmitud Minski lepetest, mis oleks pidanud tooma rahu Venemaa toetatud separatistide lahingutegevusse Ida-Ukrainas, kuid sisuliselt seda ei saavutanud, kuna Moskva ei soovinud nendest kinni pidada, märkis Daily Mail.

Ehkki üldise arusaama kohaselt ei toonud ei 2014. aasta septembris allkirjastatud esimene Minski lepe, ega ka 2015. aasta jaanuaris sõlmitud teine Minski lepe Donbassi rahu, kuna Venemaa seda ei soovinud, rääkis Merkel, et tunnetas alles 2021. aastal, et Putin ei võta Minski kokkuleppeid enam tõsiselt.

"Seepärast tahtsin ma uut formaati, kus saaksime Putiniga otse Euroopa Liiduna rääkida. Mõned inimesed seda aga ei toetanud. Need olid peamiselt Balti riigid, aga ka Poola oli selle vastu," ütles Saksa ekskantsler. Ta lisas, et need neli riiki kartsid, et Euroopal ei ole Venemaa suhtes ühist poliitikat.

"Igal juhul see ei kandnud vilja. Siis lahkusin ametist ja siis algas Putini agressioon," tõdes ta.

Merkel viitas ilmselt 2021. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogule, kus peamiselt Eesti peaministri Kaja Kallase algatusel lükati tagasi Merkeli ja Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni idee korraldada Putiniga tippkohtumine.

Saksa kristlike demokraatide tollane liider Angela Merkel oli Saksamaa kantsler 22. novembrist 2005 kuni 8. detsembrini 2021.

Mihkelson: selliseid seisukohti leiab siiani Saksamaa juhtkonnas

Merkeli esinemist kommenteerinud riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) kirjutas sotsiaalmeedias, et sarnaseid seisukohti võib Saksamaa poliitilises juhtkonnas tänaseni leida.

"Hiljuti oli mul võimalus suhelda ühe Angela Merkeli võitluskaaslasega Saksamaa poliitikas, kes on tänagi juhtival positsioonil. Ta üllatas mind arvamusega, et kui Balti riigid poleks 2021. aasta suvel takistanud Merkelil Putiniga kohtumast, poleks me täna seal, kus me hetkel Ukrainas oleme. Ehk siis sama liin, mida nüüd Merkel ise avalikult räägib," kirjutas Mihkelson.

"Kahjuks näitab Merkeli hoiak seda, kui kaugel me olime ja kohati oleme veel tänagi mõne oma olulisema liitlasega arusaamises, mis on tegelikult Venemaa agressiivsuse ja impeeriumisõdade põhjus," lisas ta.

"Kui üldse oli kellegi ja millegi võimuses Putinit peatada, siis võis see juhtuda 2008. aasta NATO tippkohtumisel Bukarestis. Kahjuks oli just Merkel see, kes blokeeris NATO liikmesuse tegevuskava andmise Ukrainale ja Gruusiale. Venemaa võttis seda kui rohelist tuld oma agressioonisõdade alustamiseks esmalt Gruusia ja seejärel Ukraina vastu," jätkas Mihkelson.

"Nord Streami torupoliitikast ja Venemaa sõjamasina toitmisest ei maksa rääkidagi," lisas ta.

Samas kutsus Mihkelson hoidma lääneriikide ühtsust vastasseisus agressiivse Venemaaga: "Meil tuleb muidugi silmas pidada, et Venemaa ainult ootabki, et me liitlastega omavahel tülli pööraksime. Võtame seda kui hoiatust ja liigume liitlasi kaasates edasi Ukrainat võidule aidates."