Sikkut ütles, et on sotsiaalministeeriumi valdkonna omaosaluste ülevaatamise käigus arutanud tervisekassaga ka visiiditasude tõstmist.

"Teisipäeval jätkuvad valitsuses eelarve läbirääkimised, kus tutvustan seda ettepanekut ka valitsusele, misjärel lepitakse kokku, kui palju visiiditasu tõuseb," ütles minister.

"Tervisekassa praegu veel arvutab, [millised tõusud on vajalikud]. Omaosalust tervishoius on eri viisil ja omaosaluse üldine määr on kõrge. Seda, et kõigi jaoks ühtselt tõsta, on siis viie, 10 või mis iganes euro võrra, seda ei saa. Peab olema veidi targem skeem, et võimaldada omaosaluskoormuse nihutamist nendelt rühmadelt, kelle omaosalus on praegu väga kõrge, neile, kellele selle koormuse kandmine on suhteliselt lihtsam," rääkis Sikkut.

Sikkut rääkis, et üldine suund on, et kaitstakse eelkõige haavatavaid rühmasid: lapsed, eakad, toimetulekutoetuse saajad, töötud. "Inimesed, kellel on selle tasu maksmine keeruline - neile tuleb ka erandit või madalamat omaosalust võimaldada," ütles minister.

"Omaosalus on Eesti tervishoius juba väga kõrge ja seega kõigile ühtemoodi seda tasu tõsta ei saa, aga nii nagu haiguspäevade lae puhul näeme, siis on võimalik keerulises eelarveseisus sihtida hüvitist paremini ja jõukatele seada lagi, siis samamoodi on see omaosaluse puhul," sõnas Sikkut.

Sikkut tõi välja, et Eesti tervishoius on valdkonnad, kus omaosalus on väga kõrge – summaliselt suurim on see õendushoolduses, kus see on 15 protsenti.

"Selgelt on kohti, kus on vaja omaosalust alla tuua. Samas on inimesed, kes käivad eriarstil üksikud korrad või tarbivad retseptiravimit – teeme ettepaneku nende omaosalust tõsta. Mina räägin omaosaluskoormuse nihutamisest nendelt rühmadelt, kellel ei ole võimalik ka praeguses ulatuses omaosalust maksta, neile, kellel on sissetulek parem ja ka tervis parem," märkis Sikkut.

Omaosalus ravis suureneb ka tänavu

Sikkut nentis, et Euroopas on patsiendi keskmine omaosalusprotsent tervishoius ligi 14 protsenti ja rahvusvaheline soovitus on, et 15 protsenti peaks olema maksimum, aga Eestis eelmisel aastal oli omaosalus 23 protsenti.

"Tundub, et omaosalusprotsent tõuseb ilmselt 24 protsendini juba käesoleval aastal. Oleme rahvusvahelistest soovitustest üle. Omaosalust saab vähendada heldust suurendades ehk maksuraha eest võimaldada rohkem: on see odavamad retseptiravimid, suurem hambaravihüvitis jne. Seda me tervise valdkonnas teha sooviksime ja seetõttu ka pikaajaliselt tervise valdkonda tuleks maksuraha juurde suunata," ütles Sikkut.

Sikkuti enda ettepanek on olnud, et laste pealt alampalgalt 13 protsenti riik maksaks sotsiaalmaksu tervisekassasse.

"Nii oleks võimalik lahendada sisulisi muresid, olgu nendeks tervishoiutöötajate järelkasv, kõrge omaosaluskoormus või kindlustamata isikute endiselt püsiv ring ja katkendliku kindlustuskaitsega inimeste suur hulk," rääkis Sikkut.

Valitsuse otsusega tervishoidu järgmisel aastal raha juurde ei tule.

"Seda, kuhu me täiendavat raha anname, leppisime kokku koalitsioonikõnelustel ja fookus oli ainult julgeolek ehk siis kaitsekulud ja sisejulgeolek. Täiendavate kulude kohta tervishoiu rahastamises, mis on kahtlemata väga tähtis, et meil oleks need terved ja Eesti kaitsmiseks motiveeritud inimesed, me valitsuses kokkulepet ei teinud. Seega nendel eelarveläbirääkimistel me täiendava tervishoiu rahastamise otsust ei tee," sõnas Sikkut.

Tervisekassa eelarvepuudujäägi katteks kavandatakse kasutada reserve. Seda saab teha aga vaid juhul, kui valitsus selleks loa annab. Sikkut pooldab seda ideed.

"Reservid on tervisekassal just kogutud keeruliste aegade jaoks. Kui väheneb majanduskasv, mis sööb ära sotsiaalmaksu laekumist või kui mõned muud asjaolud ei võimalda tulusid hoida, siis ega teenuseid või ravimeid üleöö inimestelt ära võtta ju saa," ütles Sikkut.

Visiiditasu on lisatasu, mida tervishoiuteenuse osutajal on kindlustatud inimeselt õigus nõuda, kui osutatakse tervishoiuteenuseid, mille eest tasub tervisekassa.

Määrusega kehtestatult on eriarsti (sh hambaarsti) visiiditasu praegu viis eurot. Eriarsti juures ei tohi visiiditasu võtta, kui inimene suunatakse sama raviasutuse teise tervishoiutöötaja juurde, rasedatelt, alla kaheaastastelt lastelt ja vältimatu abi osutamisel, kui sellele järgneb haiglaravi.

Perearsti juurde minnes ei tohi arst visiiditasu nõuda. Perearst tohib visiiditasu küsida vaid koduvisiidi korral (kuni 5 eurot).