Jürgen Ligi andis esmaspäeval ülevaate riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis riigi rahanduse olukorrast ja maksutõusude mõjudest. Temaga koos esinesid ettekandega rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ja riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos, kes tegid kokkuvõtte rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist.

Ligi sõnul lükkab suvine prognoos ümber etteheited, et maksutõusud tapavad majanduse.

"Nii need asjad majanduses ei käi," ütles Ligi. "Ei käi ka niimoodi, et käibemaksutõus on hinnatõusu pikaajaline põhjus. Ta tekitab hinnatõusu üsna ajutiselt. Jae ostja ostuvõimet kahtlemata natukene pärsib ja meeleolu samuti, aga ta ei ole pikaajaline hinnatõusu allikas. Ta saab olla ajutine tehniline hinnatõusu allikas, aga hiljem ta hakkab ikkagi nõudlust piirama. Ja siis tuleb mängu see, misasi on kogunõudlus ja kas seda riik kompenseerib oma kuludega," ütles Ligi.

"Nii et igal juhul on läbi kukkunud enamik kommentaatoreid, kes siin majandust kommenteerivad," ütles Ligi.

"See, miks järgmise aasta majanduskasv on väiksem, kui ta oleks siis, kui valitsus otsuseid ei teeks, siis selle vahe nimi on ikka fiskaalstiimul. Kuidas mõjub maksutõus, kärbe, mingi muu asi, on hoopis järgmise ringi küsimus, sest tegelikult enamasti eelarvekulud kipuvad majandusse jääma," rääkis Ligi.

Erandina tõi Ligi välja riigikaitse, mille puhul kulud lähevad impordiks ja üldiselt jahutavad majandust.

"Aga asja tuleb makromajanduslikult ikka vaadata kui stiimulit. Riik on kohustatud oma defitsiiti vähendama ja selle meetod on hoopis vähem oluline," lausus Ligi.

Ligi sõnul suurendanuks tarbimist maksuküüruna tuntud tulumaksusüsteemi kaotamine, ent see lükati edasi.

"Seda on varasemad prognoosid öelnud, et järgmine aasta majanduskasvu üks allikas oleks maksuvaba miinimumi taastamine, suurendades inimeste tarbimisvõimet, aga seda me jälle teha ei saa, sest fiskaalstiimul sellega suureneks, mida me ei tohi teha," sõnas Ligi.

Vastates sotsiaaldemokraat Anti Allase küsimusele, et mis hinnatõusu eelkõige tekitab, ütles Ligi, et seda teeb näiteks hinnatõusu üle kurtmine, mis tekitab kõikjal ootust hinnatõusuks juurde.

"See on üldiselt pulli seesamune, see jutt sellest, kuidas maksud tõstavad hindu. Sest maksud ju tegelikult jagavad nõudlust ümber, esimese hooga nad ju pärsivad ostuvõimet, kui neid tõstetakse. Ei saa olla niimoodi, et muudkui akumuleeruvad. Teine asi sinna juurde on ootuste loomine. Kui kogu aeg käib üks kiun ja hädaldamine ainult hindade pärast, siis kindlasti turuosaliste hinnatõusu ootus on alati üks inflatsiooni tegur," ütles Ligi.

"Kui oodatakse, et hinnad tõusevad, nii nagu kõik räägivad, siis see ootus on suurem, tarbija võtab kergemini omaks ja tootja või müüja kergemini tõstab selle hinna ära, sest kõik teavad, et niikuinii tõuseb," rääkis Ligi.

Hinnatõusu allikana tõi Ligi välja ka selle, kui riik pumpab majandusse laenuraha.

Ligi avaldas pahameelt selle üle, et valitsuse maksutõusude kritiseerijad ei lähtu majandusteooriast: "Mingid pahurad vanamehed räägivad kogu aeg. Nad on jube sõnaosavad, nad on targad ka, aga nad ei lähtu majandusteooriast."

Komisjoni esimees, erakonna Isamaa juht Urmas Reinsalu oponeeris Ligile ja nentis, et vale narratiiv võib alata põhimõtteliselt erinevast käsitlusest.

"Kui elektrienergial on neli protsenti käibemaksu otsas, siis selle võrra inimestelt seda rohkem võetakse. See ei ole prognostika, vaid see on aritmeetika küsimus," ütles Reinsalu.

Ligi ütles, et kaheprotsendilise käibemaksu mõju inflatsiooniallikana on 1,4 protsenti.

Rahandusministri sõnul mängib ühe osana inimeste toimetulekust rolli ka see, kas riik on rahastatud. "Paljudele on see määrav. Kõige nõrgematele on see määrav, kas riik tuleb toime oma arvetega. Nii et ei maksa ehitada sellist põlgust oma rahastatud riigi vastu, mis kuulub tegelikult kodanikele," ütles Ligi.

Ligi tõdes ka seda, et maksutõusud ei lahenda majandusprobleeme. "Meie otsene vastutus on, et riik tuleks toime. /.../ Ettevõtlusorganisatsioonid on tunnistanud, et head alternatiivi pole. Ja kuigi see on majandusele halb, et riik peab oma tegevust korrigeerima, on see vältimatu," sõnas Ligi.

Ligi sõnul ei tee inimesi vaesemaks see, kui riik toime tuleb. "Ärme vastanda inimeste toimetulekut ja riigi toimetulekut. Olgem patrioodid," ütles Ligi.

Reinsalu nimetas Ligi mõttekäiku silmakirjalikuks. "Selles me erinemegi, üks on silmakirjalik ja see ei ole mina," vastas sellele Ligi.

Reinsalu ütles, et tema jaoks on põhiküsimus, kas majandusel on tõusule pöördumine võimalik ilma selle maksutõusude kaskaadita. "Mina väidan, et on võimalik," sõnas Reinsalu.

"Siin erinebki meie arusaamine. Ja minu üleskutse oli ka avatult mõelda alternatiividele," lisas Reinsalu.

Reinsalu ja Ligi jäid eriarvamusele ka selles küsimuses, kas majanduse elavdamiseks on võimalik kasutada euroraha. Kui Reinsalu sõnul suurendaks see maksutulusid, siis Ligi sõnul kohustab see riiki kohe kaasfinantseerimist leidma ning pikemas vaates ei ole euroraha lahendus.

Isamaa võttis 24. augustil peetud volikogul vastu poliitilise avalduse, milles kutsub valitsust üles loobuma senisest maksutõusude poliitikast, jätma ära kavandatavad uued maksutõusud ning vaatama kriitiliselt üle juba langetatud maksuotsused.

Reinsalu märkis siis, et juba jaanuaris hindas valitsus enda maksutõusude mõju elukallidusele valesti ning tulemuseks on kõige sügavam majanduslangus Euroopa Liidus.