Lihtkirja saatmine muutus viimati kallimaks möödunud aasta maikuus, kui selle eest hakati 90 sendi asemel võtma euro ja 30 senti. Kui konkurentsiamet Eesti Posti taotluse rahuldab, jõustub järgmise aasta 1. jaanuaril uus hind – euro ja 70 senti.

"Meil on tõusnud kõikide sisendite hinnad. See on ka põhjus, miks me jälle oleme hinda küsimas. Aga me üritame hinnatõusu puhul vaadata, et hind oleks jätkuvalt Eesti elanikele taskukohane," ütles Eesti Posti juhatuse esimees Mart Mägi.

Kallimaks muutuks ka pakiveotasu. Kui praegu maksab kolmekilose paki saatmine seitse eurot ja kümme senti, siis järgmisest aastast hakkaks see maksma üheksa eurot ja 15 senti.

"Tuletan meelde, et me tegelikult oleme nii eelmistel aastatel kui käesoleval ajal ikkagi universaalse postiteenusega kahjumlikud ehk tegelikult see hind, mida me küsime, on jätkuvalt allpool teenuse omahinda," selgitas Mägi.

Nimelt on Eestis pakutav universaalne postiteenus vaid väike osa rahvusvaheliseks ettevõtteks kasvanud riigifirma tegevusteks. Ettevõtte läinudaastane müügitulu ulatus 131 miljoni euroni. Universaalse postiteenuse osa moodustas sellest 12 miljonit eurot. Seejuures tõi universaalne postiteenus ettevõttele 1,8 miljonit eurot kahjumit. Sarnast numbrit prognoosib Eesti Post ka selleks aastaks. Järgmisele aastale on Mart Mägil suuremad lootused.

"Kui nüüd hinnatõus sellisel kujul läbi läheb, siis me näeme ette, et kahjum oluliselt väheneb. Samal ajal, kui meil hind tõuseb, üritame me viia läbi erinevaid efektiivsusmeetmeid. Kas kahjumiks jääb paarsada tuhat eurot või pool miljonit, on väga raske hetkel hinnata."

Mart Mägi ootab juba mõnda aega ka postiseaduse muutmist, mis annaks ettevõttele vabamad käed teenuse üle otsustada. Näiteks on ta välja pakkunud, et kirju ei peaks laiali kandma igal argipäeval, vaid näiteks kolmel päeval nädalas.

"Me tahaks jõuda koos postiseaduse loodetavate muudatustega aastal 2026 ka kulupõhise hinna peale."