Eesti Posti juhatuse esimees Mart Mägi meenutas, et universaalse postiteenuse fond loodi nullindate keskel selleks, et katta universaalse postiteenuse osutaja ebamõistlikke kulusid.

"Selleks siis kõik turul toimivad ettevõtted, kes olid registreerinud ennast postitöötlejana, pidid maksma fondi sissemakseid. Kahjuks aja jooksul on need sissemaksed vähenenud, kuna turu maht on vähenenud," sõnas Mägi.

Pärast seda, kui Express Post turult lahkus, teeb valdava osa fondi sissemaksetest sama riigifirma, kes sealt hiljem hüvitist saab.

"Eesti Post maksab igal aastal umbes pool miljonit eurot sellesse fondi, millest aasta lõppedes peaks konkurentsiamet korvama Eesti Postile antud tegevusalal tekkivad ebamõistlikud kulud," ütles Mägi.

Universaalsest postiteenusest tekkiv kahjum on kõikunud viimastel aastatel 1,5 ja 2,5 miljoni euro vahel. Mart Mägi märkis, et viimati sai riigifirma fondist raha mitu aastat tagasi.

"Kui korvatakse 2021. aasta kahjum, siis rohkem selles fondis raha ei ole. Nii et need vahed on kärisenud päris suureks," lisas Mägi ning rõhutas, et riigifirmal on raha saamata kolme ja poole aasta eest.

Konkurentsiamet: hüvitise suurus selgub läbi vaidluste

Konkurentsiameti energeetika- ja taristuosakonna juhataja Margus Kasepalu sõnul on fondis praegu umbes miljon eurot. Siiski ei saa tema sõnul öelda, kui palju raha tuleb Eesti Postile välja maksta. Ta märkis, et alles paar päeva tagasi täpsustas riigifirma oma taotlust 2022. aasta kohta. 2021. aasta üle vaidlevad konkurentsiamet ja Eesti Post praegu kohtus.

"Eesti Post tegi taotluse, kus ta soovis 1,6 miljonit. Lõpuks jõudsime selleni, et põhjendatud oleks üks miljon. Eesti Post läks muidugi kohtusse ja ega me ei tea, millega see vaidlus lõppeb," rääkis Kasepalu.

Kasepalu rõhutas, et seaduse järgi ei tule Eesti Postile hüvitada kogu universaalse postiteenusega seotud kahju, vaid ainult ebamõistlikult koormavad kulud.

Vaidlused võivad minna väga detailseks. "Kuni kanderingide tasemele," ütles Kasepalu.

Nii näiteks vaieldakse kohtus selle üle, kas Eesti Post hoiab mõnda kanderingi üleval 10 kirja pärast või hoopis selleks, et vedada laiali perioodikat. Perioodika laialiviimine on ettevõtte äritegevuse osa.

"Ei saa mõistlikuks pidada seda, et näiteks kandering ehitatakse üles mõttega, et järsku pean sinna korra kuus mõne paki või kirja viima. Ükski äriettevõte ju nii ei toimeta," sõnas Kasepalu.

Hartman soovib, et raha leiaks Pakosta

Kasepalu usub, et tõenäoliselt tekivad vaidlused ka 2022. aastat puudutava taotluse üle. Aga isegi juhul, kui universaalse postiteenuse fondi haldav konkurentsiamet peab Eesti Postile välja maksma vähem raha kui riigifirma soovib, pole kuigi tõenäoline, et fondi kogunevast rahast piisab.

Sellest on aru saanud ka regionaalminister Piret Hartman. Kolmapäeval pöördus ta kirjaga justiitsminister Liisa-Ly Pakosta poole ning tuletas meelde, et konkurentsiamet kuulub justiitsministeeriumi valitsusalasse. Sellele viidates palus Hartman justiitsministeeriumil leida ka fondi puudujäägi katmiseks vajalik raha.

"See ei saa olla justiitsministeeriumi eelarve, kuna meile ei ole lihtsalt ette nähtud selliste kulude tarbeks vahendeid," sõnas justiitsministeeriumi asekantsler Mariliis Mikli.

Kõik on päri, et reegleid tuleb muuta

Ministeeriumide vaheline arutelu puuduoleva raha üle ei sündinud tühjalt kohalt. Selleks andis tõuke konkurentsiameti oktoobrikuine kiri, mis rea universaalse postiteenuse fondi puudusi üles luges.

Margus Kasepalu sõnul pole nende põhiline küsimus praegu see, kust raha leida. Peamine on, et taoline kompenseerimise süsteem tuleks lihtsalt lõpetada.

"Meie eesmärk ongi näidata seda, et see ei saa olla enam jätkusuutlik," ütles Kasepalu. "Ka Eesti Posti puhul oleks mõistlik üle minna sarnasele regulatsioonile nagu teistes reguleeritavates sektorites, et hind kooskõlastatakse ette. Mitte et tagantjärele hakkab seal järgmisel või ülejärgmisel aastal mingi vaidlus eelnevate aastate kulude üle."

Selles on tegelikult ühel nõul kõik asjaosalised. Piret Harman kinnitas kirjas justiitsministeeriumile, et tuleb postiseaduse eelnõuga välja juba enne aasta lõppu. Seda tervitab ka Eesti Posti juht Mart Mägi.

"Me väga loodame, et uue postiseadusega me saame minna üle põhjendatud ehk kulupõhisele tasule," sõnas ta.