Läti president: NATO hävitajate väljasaatmise korda tuleb muuta
NATO hävitajate väljasaatmise korda tuleb muuta, ütles Läti president Edgars Rinkevics pärast riigi julgeolekunõukogu istungit. Lõhkeainet kandva Venemaa drooni lendamine Läti kohal on tekitanud ühiskonnas palju küsimusi nii riigi kaitsevõimekuse, otsuste langetamise kui ka rahva teavitamise kohta.
Miks ei lastud Valgevenest Lätti lennanud drooni kohe alla? Mis juhtunuks siis, kui see oleks kukkunud mingisse linna? Miks teavitati laupäevasest juhtumist üldsust alles pühapäeval ja täpsemaid selgitusi jagati alles esmaspäeval? Gaigalava küla elanike kinnitusel oli drooni kahjutuks tegemise plahvatust kuulda kolme kilomeetri kaugusel ja kohalikud elanikud hakkasid muretsema, milles asi. Asjast ei teadnud midagi ka kohalikud omavalitsusjuhid, sest otsust nõuda neilt ses ametis töötamiseks riigisaladuse luba veel pole, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"On küsitud, miks ei saadetud välja Lielvardes baseeruvaid NATO hävitajaid. Need on NATO juhtimise all. Kas Läti kaitsejõudude komandör või mõni teine ametiisik saab neile anda õhkutõusuks otsekorralduse? Ei saa. Vajalikke protseduure ei tehtud, et hävitajaid kaasata. Kas see oli õige? Ei. Kuid näeme,
et sarnaselt toimis ka Poola. Rumeenia saatis välja oma hävitajad. See on meiega võrreldes erinevus, sest neil ja Poolal on oma hävitajad. Kuidas saame seda muuta? Meie suursaadik NATO-s tõstatas selle küsimuse NATO nõukogus, et neid protseduure täpsustada," rääkis Läti president Edgars Rinkevics.
Läti president selgitas ka, miks õhutõrjesüsteemide hankimine ei edene nii kiiresti, kui Läti loodab.
"Õhutõrjesüsteemid on tellitud. Nende saamise järjekord on aga meist mittesõltuvatel asjaoludel päris pikk. Palju riike on järjekorras. Kuid kõik vajalikud lepingud on sõlmitud ja hankeajad paigas. Raha on olemas, kuid praegu peame
veel mõnda aega otsima lisavõimalusi, kuidas selliste intsidentide puhul end tulevikus kaitsta," lausus Rinkevics.
Selliseid juhtumeid võib tulla veel, NATO-lt oodatakse idatiiva õhukaitse tõhustamist. President Rinkevicsi sõnul on NATO investeerinud palju klassikalise sõjalise ründe tõrjumiseks, kuid hübriidrünnakud on jäänud kuidagi halli tsooni.
"Meid panevad muretsema just sellised provokatsioonid. Võimalik, et keegi testib meie võimekust küberrünnaku puhul. Või saadab keegi teele veel mõne drooni
või teeb midagi muud, mille peale me täna isegi ei tule, kuid mis võib homme toimuda. Ka nende ohtude tõrjumine on tähtis," ütles Rinkevics.
Toimetaja: Aleksander Krjukov