Raul Kalev ja Ilona Abdullaeva, kes nimetavad end kliimapagulaseks, kolisid koos kahe teismelise tütrega Marokosse kolm aastat tagasi ja veedavad seal enamuse aastast. Endine baleriin Marika Muiste sattus koos toona lasteaiaealise poja ja algklassis käiva tütrega Itaaliasse samuti kolm aastat tagasi, aga hoopis kurvemal põhjusel.

"Kuna mu abikaasal hakkasid tekkima väga imelikud tervisehädad, millele me ei leidnud mingisugust vastust. /.../ Ja kuna ma nägin, et mu abikaasa olukord iga päev läks hullemaks, ma lihtsalt tundsin, et ma pean midagi tegema. Ja ainuke võimalus, kuna mu abikaasa õde elas Itaalias ja siiamaani elab Itaalias, siis me hakkasime otsima võimalusi, et leida abi kuskilt mujalt," selgitas ta.

Ehkki välismaale mineku asjaolud on erinevad, sattusid mõlemad pered tänavu kevadel silmitsi sama probleemiga – sotsiaalkindlustusamet (SKA) tühistas nende lastetoetuse. Raulilt ja Ilonalt küsiti ka tagasi suurem summa.

"Miks me seda teeme, ma arvan, on igale Eesti inimesele selles mõttes arusaadav – neid hüvesid me maksame maksumaksja raha eest. Inimesed, kes päriselt elavad Eestis, kes päriselt töötavad ja maksavad maksu Eestis, maksavad kinni selle hüve, mida saavad inimesed, kes teps mitte siin seda maksu ei maksa ja tegelikult siin üldse ei elagi," põhjendas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Eestis on hulk perehüvitisi, millest peamised on kaks. Üks on vanemahüvitis.

"Vanemahüvitised on asendussissetulek, mida riik maksab nendele vanematele, kes jäävad koju koos lapsega, kes on just sündinud või üheaastane näiteks, ja nad ei käi tööl ja nendel ei ole sissetulekut," selgitas SKA perehüvitise tiimi nõunik Artur Panov.

Teine on lastetoetus. "Alates lapse sünnist hakkab kas isa või ema (vanemad peavad ise otsustama) saama lapsetoetust. See on 80 eurot kuus. Selle raha ta saab kuni lapse 19-aastaseks saamiseni," selgitas Panov.

Et sündivuse kasv on prioriteet, on Eesti toetused maailmas ühed heldemad ja paindlikumad, lubades näiteks vanemapuhkust ja -hüvitist võtta isal-emal vaheldumisi. Digiriigile kohaselt, käib kõik üldjuhul automaatselt.

"Kui lapsel on kenasti nimi pandud, ta on rahvastikuregistris, siis see info jõuab meile ja meil oleva info põhjal liigub mõlemale lapsevanemale pakkumine iseteenindusse ja teavitus e-maili peale," rääkis SKA arendusosakonna juhataja Kristina Pähkel.

"Kui näiteks lapsi on juba rohkem, näiteks kolm, siis me maksame kolm lapsetoetust. Alates kolmandast lapsest lapsetoetus on 100 eurot ehk siis 160 pluss 100 on 260. Ja me hakkame maksma ka lasterikka pere toetust, mis on 450 eurot. Ehk siis kokku tuleb kolme lapse peale 710 eurot kuus, mida me maksame 19 aastat," selgitas Panov.

Kokku maksab SKA perehüvitistena välja 760 miljonit eurot aastas. Ametnike sõnul hakati aga pärast koroonapandeemiat, mis surus inimesed kaugtööle ja koduõppesse, märkama, et üha rohkem toetuse saajaid ei viibi Eestis.

Panovi sõnul on reegel see, et Eestist perehüvitiste saamiseks peab inimene ka Eestis elama. Tema sõnul on ka selge piir, millal pere veel Eestist lastetoetust saab.

"See piir on päris kindel, et kui inimesel ei ole kindlat elukohta välismaal, ta näiteks reisib kogu aeg, ühe kuu veedab Hispaanias, teine kuu ta on Türgis ja siis ta läheb Taisse ja kokku võib niimoodi teha kuni 183 päeva aastas ehk siis pool aastat," rääkis ta.

Rauli ja Ilona sõnul ei teadnud nad, et peaksid Eesti ametiasutustele teada andma, et Marokost saab nende põhielukoht.

"Kuidagi on ju niimoodi nende lastetoetustega, et keegi meist ei kirjuta avaldust – palun hakata riigil mulle maksma neid makse või neid toetusi või asju. Riik on kusagil võtnud vastu otsuse, et ta tahab oma lastele neid maksta. /.../ Tollel hetkel sa lihtsalt tead, et riik tahab maksta, maksab, see on tore, see on kasulik. Võtad iga summa vastu, mis antakse, nagu enamus neist," rääkis Raul.

Alguses Marokos lühiajaliselt viibinud Raul ja Ilona otsustasid Melody ja Singlilliga pikemaks sinna kolida nii kui piirid pärast pandeemiat lahti läksid. Paar vajas ise restarti, aga nooremal tütrel olid koolis ka kohanemisprobleemid ja vanemal tütrel artriit.

Samal ajal, 2021. aasta kevadel tekkisid endisel rahvusballeti solistil Anatoli Arhangelskil Covidi järel rasked tüsistused, mida ei osatud Eestis diagnoosida ega ravida, mistõttu otsis pere abi Itaaliast.

"Nädal aega pärast siia tulekut selgus, et tal on siis see ravimatu haigus – Jakob Creutzweld disease – ja anti meile kuus kuud ainult üldse elamisaega. /.../ Ma tegin kõik selle nimel, et vähemalt tema elu oleks niigi enam-vähem selles mõttes, et ta oleks hoolitsetud ja et tal oleks inimlikud tingimused. /.../ Talle tehti igasugused spetsiaalsed dieedid ja asjad. Peale kuute kuud, kus öeldi, et enamus inimesi ikkagi maailmas tavaliselt surevad pärast kuute kuud, siis tema olukord läks stabiilsemaks. /.../ Loomulikult ma olin 24 tundi oma abikaasaga haiglas ja lapsed olid sellel ajal Eestis vanaemadega, sest vanaisasid meil ei ole. Vanaemad ja Anatoli tädi olid need, kes hoolitsesid siis laste eest. Ja mina käisin iga kuu üks kord kuus laste juures. Loomulikult oli see aeg väga raske kõikidele – nii lastele kui mulle – ja peale seda kooliaasta lõppu ma otsustasin, et ma toon ka lapsed Itaaliasse sellepärast, et siis on vähemalt mingilgi määral meie pere koos," rääkis Marika Muiste.

Amet võttis toetuste küsimuse tänavu erilise luubi alla

SKA on varemgi tühistanud umbes pooleteise tuhande välismaale kolinud lapse toetused, aga selle aasta alguses võeti teema eraldi luubi alla. Järelkontrolli sattus 5000 last.

"Me võtsime kõik lapsed, kes saavad perehüvitist, ja kontrollisime, kas neil on ka õppimise infot," ütles Pähkel, kelle sõnul puudus info 5000 lapse õppimise kohta.

"Ja niimoodi see sealt edasi keris. Hakati siis põhjalikumalt vaatama, et kas inimesed, kes saavad lapsetoetust, peretoetust, vanemahüvitist, tõepoolest on Eesti elanike registris, neil on siin aadress, elukoht, kas nad on vähemalt 182 päeva Eestis, kas nad käivad siin tööl, kas nad maksavad oma tulumaksu siia," selgitas Riisalo.

Asi päädis sellega, et tänavu esimese kaheksa kuu jooksul tühistati 1100 välismaal elava lapse toetus. Et tegu on delikaatsete andmetega, ei saa SKA üksikasjalikke kirjeldusi anda, aga nende hulgas on nii peresid, kellele kuulub Lõuna-Euroopas hotellikett ja kes Eestis juba ammu ei ela, kui ka üpris hiljutisi emigrante, kellel muud nähtavat tulu peale toetuste pole.

"Üks tüüpilisemaid piirkondasid ja mustreid on tõepoolest Hispaania kogukond, kus on palju eestlasi koos, kus eesti lapsed õpivad koos, kus on haridused, huvitegevused. Liikumist on kindlasti ka Soome ja Eesti vahet. Ja on ka kolmandaid riike, kuhu minnakse n-ö parema kliima peale," selgitas Pähkel.

Panovi kinnitusel peaksid need inimesed küsima hüvitist pigem riigist, kuhu nad on kolinud.

Raul, Ilona ja Marika elavad oma lastega välismaal põhimõtteliselt alates 2021. aasta sügisest ja kui SKA selle kohta nüüd küsis, tunnistasid selle ausalt üles, mistõttu sattusid nende hulka, kelle toetus tänavu tühistati. Jutt on 160 eurost kuus kahe lapse kohta. Ilona tõdes, et kuigi summa pole suur, maksis pere sellega laste trennide eest.

Rauli ja Ilona pere on Marokos turistiviisaga, mis tähendab, et iga 90 päeva tagant peavad nad kas või korraks riigist lahkuma. Lapsed käisid Agadiri Ameerika koolis ja vanemad töötavad distantsilt: Raul teeb veebikoolitusi, nõustamist ja teraapiat, Ilona käivitab vahepeal soiku jäänud moebrändi.

"Paljud arvavad, et Aafrikas kõik kasvab puu otsas, aga me oleme seal nii-öelda Sahara kõrbe lävel ja seal ei kasva puu otsas suurt eriti mitte midagi. Ja maas ka ei kasva. Nii et meie nagu kogu leib tuleb tegelikult Eestist," ütles Raul.

"Lihtsalt kurb on see, et mina tegelikult ise olin terve elu väga suur Eesti patrioot. Ma alati töötasin, minu jaoks oli väga oluline, et ma töötan ikkagi oma riigis ja ma tantsin oma teatris ja ma räägin eesti keelt ja kõik nii edasi. Ja kuidagi esimene selline väga suur pettumus mulle oli Anatoli haigusega, kus ma lihtsalt näen, et mul mees pudeneb mu näppude vahelt, et ma tahaks karjuda kusagile, et aidake mind ja siis see riik keerab sulle selja," rääkis Marika.

Hoolimata arstide suurtest pingutustest ja avalikust korjandusest raviks suri Anatoli Arhangelski märtsis 2023. Marika otsustas jääda Kirde-Itaalias asuvasse Udinesse, kus Simon läks sel sügisel esimesse klassi ja Sofia neljandasse. Ema saab Eestist balletitantsija pensioni, annab väikese koormusega tantsutunde ja otsib praegu tööd, aga teda nörritab eriti, et lisaks lastetoetusele ähvardab nüüd lapsi ka toitjakaotuspensioni ära võtmine.

"Sa oled lesk. Sa oled jäänud kahe väikese lapsega üksi, keda sa pead tahes-tahtmata edasi üksi kasvatama, hakkama saama. Ja siis isegi need väikesed toetused, mis on, üritatakse ka sult ära võtta, mis on minu jaoks nii, nagu ma sain aru, et ei oleks kunagi töötanud või ei oleks mitte midagi teinud. Sa oled töötanud terve oma balletikarjääri Eesti vabariigis," rääkis Marika.

Riisalo sõnul on küsimus emotsionaalselt keeruline, kuid seadused on kõigile ühesugused.

"Emotsionaalselt on see kindlasti hästi keeruline. Kõnealune pere on Eesti kultuuri palju panustanud ja tegelikult emotsionaalselt ka väga palju kannatanud. Aga see ei muuda asjaolu, et nad on oma elu sisse seadnud Itaalias ja lapsed ei ole siin koolis. Ema ei käi siin tööl ja ei maksa siin maksu, nii et see ei muuda tegelikult seda asjade tegelikku seisu. Kuigi, rõhutan, emotsionaalselt täiesti mõistetav. Ootus ikkagi oma koduriigist abi ja tuge saada võib tunduda mõnes olukorras loomulik, aga reeglid ja seadused on kõikidele ühesugused," rääkis minister.

Peresid võib ähvardada ka tagasinõue

Mõni pere on tühistamise otsuse kohtus vaidlustanud, aga – välja arvatud üks erand – on õigus jäänud SKA-le.

Halvemal juhul ähvardab perekondi ka tagasinõue – avaliku kohtuotsuse järgi on rekord üks pikalt Šveitsis elanud Eesti pere, kellelt küsiti kahe lapse pealt tagasi 11 806 eurot ja 10 senti.

"Pere elas, mõlemad vanemad tegelikult töötasid Šveitsis, lapsed õppisid Šveitsis, kõik see oli seotud välisriigiga. Ja tegelikult ka Šveits maksis toetusi," selgitas Pähkel.

Kui Itaalias elavale Marikale vähemalt tagasinõuet ei esitatud, siis Marokos elavalt perelt tahab SKA 2500 eurot, mida nad pole veel tagastanud.

"Mõtlesin, et aga me ei ole küsinud kelleltki. Te ise tahtsite meile maksta. Oota nüüd, okei, enam ei tahtnud maksta, tegite selgeks, et nii ei saa. Okei. Aga nüüd tulete tagasi, ütlete, et nüüd anna mulle mingi periood tagasi. Millise puu alt me selle raha nüüd peaksime võtma. See oli küll koht, kus natukene miski hakkas sees tõmbama. /.../ Me nüüd mõtleme, kas me jonnime või ei jonni," kommenteeris Raul.

Pere on praegu Eestis, sest vanem tütar läks septembris siin gümnaasiumisse ja isa viibib temaga siin vähemalt aastavahetuseni. Ema läheb noorema tütrega Marokosse, kus ta lõpetab 9. klassi.

SKA ja minister küll kinnitavad, et toetuste tühistamise kampaania ei tõuku üldisest kärpekavast, aga tunnistavad, et see aitab kaasa. Ainuüksi need 1000 juhtumit, kus toetuse maksmine tänavu lõpetati, oleks aastatega ulatunud miljonitesse.

"Tegelikult on asi põhimõttes. See on ebaõiglane teiste inimeste suhtes, kes tegelikult ise ütlevad meile ja teevad kõik õigesti, ütlevad, jah, me läksime Eestist ära, palun lõpetage meile toetuste maksmine. See on ebaõiglane nende suhtes. See on ebaõiglane ka teiste inimeste suhtes, kes Eestis jätkavad elamist, jätkavad maksude maksmist. Tegelikult see raha, mida meie maksame, see on maksumaksja raha," selgitas Panov.

"Oluline on tegelikult mõelda natukene rohkem kui ainult oma pere konteksti peale. Ja tõepoolest, valikutes me oleme hästi vabad, maailm on lahti, me võime anda lastele haridust kuskil mujal, me võime töötada kuskil mujal, aga patriotism või eestlaseks jäämine on ka see, kui sa oled aus oma riigi ja oma kaaskodanike vastu," lisas ta.

Ametnike sõnum on, et oma andmed tuleks registrites uuendada, sest halvemal juhul võib ähvardada tagasinõue. Kui pere elab enamuse ajast mujal, tuleks toetuse saamiseks võtta ühendust sealsete ametitega, aga hätta jäädes saab SKA-st nõu küsida.

Välismaal elavate laste toetuste lõpetamine viimase viie aasta lõikes:

2019 – 959
2020 – 350
2021 – 116
2022 – 22
2023 – 244
2024 – 1100
Kokku: 2791