Venemaa president soovitas kolmapäeval, et Kreml peaks kaaluma uraani, nikli ja titaani tarnete peatamist Läänele vastusena sanktsioonidele, mis on kehtestatud tema jätkuva sõja tõttu Ukraina vastu. Ta rõhutas siiski, et tuleb olla ettevaatlik, et mitte kahjustada Venemaa endi huve.

Praegu teenib Venemaa tuumaekspordist umbes 3,1 miljardit dollarit aastas, millest 905 miljonit tuleb USA-st, vastavalt varem Tortoise'i poolt avaldatud kaubandusandmetele.

Samal ajal on Venemaa riiklik tuumaettevõte Rosatom suures osas sanktsioonidest pääsenud ning moodustab praegu viis protsenti tooruraani tootmisest, 30 protsenti konversioonist ja peaaegu 50 protsenti rikastamisvõimekusest.

Putini kommentaarid tõstsid neljapäeval uraanikaevandusettevõtete aktsiaid, samal ajal kui analüütikud märkisid, et need tekitavad ärevust energiaettevõtetes, mis sõltuvad rikastatud uraani stabiilsest varust.

USA sõltub Venemaast ühe veerandi osas rikastatud uraanist, mis on vajalik nende 93 tuumareaktori kütmiseks. Seadusandjad hääletasid impordikeelu poolt, mis hakkab kehtima augustist, kuid elektritootjad, kellel on olemasolevad lepingud, võivad saada erandeid kuni 2027. aasta lõpuni.

Kuigi Ühendkuningriik, Kanada, Prantsusmaa, Jaapan ja USA on teatanud plaanidest arendada ühiselt sõltumatu uraani tarneahel, on suurem osa kavandatust alles väljatöötamisel ja uute rajatiste loomine võtab aastaid.

Urenco, Briti-Saksa-Hollandi tuumakütuse konsortsium, mis kontrollib umbes kolmandikku ülemaailmsest rikastusvõimekusest, laiendab praegu oma rajatist New Mexicos.

Siiski lisab see vaid 700 tonni eraldustööüksusi aastas, mis moodustab tänase globaalse võimekuse ühe protsendi.

Välispoliitika analüütikud ütlesid, et Putini ähvardus, kuigi see võib Venemaale ka kulukas olla, oli tõenäoliselt reaktsioon USA ja Ühendkuningriigi aruteludele lubada Ukrainal kasutada pikamaa rakette Venemaa territooriumi sügavuses asuvate sihtmärkide ründamiseks.

"Ma arvan, et see on vastus Kiievis toimunud kohtumistele seoses USA ja Ühendkuningriigi loaga teha pikamaa raketilööke Venemaa pihta," ütles Brüsselis asuva Venemaa, Euroopa ja Aasia uuringute keskuse asutaja Theresa Fallon. "Samuti tasub märkida, et see tehti enne Joe Bideni ja Keir Starmeri plaanitud kohtumist."

"Võib-olla tunneb Putin praegu, et pärast kahte ja poolt aastat on tema ähvardused kasutada tuumarelvi kaotanud mõju ja ta peab kõigile meelde tuletama, et nende tuumareaktorid sõltuvad samuti Vene uraanist," ütles Fallon. "Ausalt öeldes on see palju usutavam ähvardus, mis paneb inimesed mõtlema."

Chatham House'i Venemaa ja Euraasia programmi kaasuurija John Lough sõnul ei tuleks uraani tarnete katkestamine kergekäeliselt, kuna see tõenäoliselt hävitaks Rosatomi kaubandussuhted lääneriikide klientidega lõplikult. "Mängus on palju tegureid. Rosatom on Venemaale oluline, kuid seda peetakse ka ülemaailmse mõjuga ettevõtteks ja ma olen kindel, et nad tahaksid seda staatust säilitada," lausus ta.

"Enne sõda oli Gazprom tuntud kui usaldusväärne tarnija, kuid nüüd ei taastu see äri Euroopas kunagi, just seetõttu, et nad hirmutasid kõik kliendid ära," tõi ta näiteks. "Venelased mõtlevad ka võimalike vastumeetmete peale, mida USA võiks võtta – need otsused on alati hoolikalt tasakaalustatud, sest reaktsioon on vältimatu."