Valitsus loob järgmiseks neljaks aastaks 160 miljoni eurose toetusmeetme suuremahuliste investeeringute soodustamiseks. Ragn-Sellsi juht Kai Realo ütles, see on üle pika aja esimene parem liigutus, mis valitsusest ettevõtjate suunas on tulnud. Ragn-Sells on arendamas Narva põlevkivituha väärindamise tehast, mis võiks sellist toetust vajada.

"See vähemalt julgustab teatud ettevõtjad mõtlema sellele, et teha neid olulisi just tootmisele baseeruvaid ja ekspordile baseeruvaid investeeringuid," lausus Realo.

160 miljonist saaks toetust kuni 15 miljoni euro ulatuses kümmekond ettevõtet. Keldo sõnul meelitab Eesti selle eest siia välisinvesteeringuid, kuid oodatud on ka Eesti nii-öelda targa majanduse ettevõtted. 

"Me konkreetselt ise neid ettevõtteid vaatama ei hakka, kui see ettevõte täidab need parameetrid. Minimaalselt peab olema investeering 100 miljonit, see ettevõte peab tooma sektorisse keskmisest kõrgemaid palku, see ettevõte peab olema suunatud ekspordile ja peab looma vähemalt 30 uut töökohta otseselt ja minimaalselt 70 kaudselt ehk kokku 100 töökohta," lausus majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.  

Samal ajal kui riik toetab ettevõtlust nelja aasta jooksul 40 miljoni euroga aastas, soovib riik koguda ettevõtetelt täiendavat maksu 200 miljonit eurot aastas, tõi välja Infortari juht Ain Hanschmidt.

"Enne kui ettevõte investeeringuid teeb, saab pangast raha oma bilanssi, hakkab juba ette makse maksma ja korjatakse 200 miljonit kokku. Ja nüüd järsku hoopis mingisuguseid välisinvesteeringuid või mingeid ettevõtteid toetatakse 160 miljoniga. Kui on ikka riigil eelarvedefitsiit, siis tuleb ikkagi riigieelarves teha väga selge revisjon ja peatada kõikvõimalikud ja imelikud kulud," lausus Hanschmidt.

Alexela juht Marti Hääl ütles, et välisinvestori jaoks on investeeringu toetuse positiivse mõju kõrval kolossaalselt suurem negatiivne mõju maksutõusul.

"Ekslik samm ettevõtete tulumaksustamisel võib tähendada, et see teine meede on mõttetu, sest investeeringuid ei tule siia, vaid kapital läheb kuskile mujale, sest Eesti ettevõtete maksukoormus ei ole madal, Leedus on madalam. Kui me samal ajal püüame meelitada majanduslangusest väljatulemiseks kapitali riiki ja hakkame seda kapitali maksustama, siis igaüks saab aru, et see nii ei õnnestu," lausus Hääl.