Rootsis on olnud üks maailma liberaalsemaid varjupaiga- ja immigratsioonipoliitikaid, kuid nüüd on paradigma muutumas. Üheks osaks muudatusest on immigrantidele pakutava kojunaasmishüvitise tõus, nii et selleks summaks saab ligi 30 780 eurot.

Lääne-Saksamaa hakkas 50 aastat tagasi esimesena Euroopas maksma immigrantidele kojupöördumishüvitist, Rootsi läks aga toona vastupidist teed, võttes vastu ohtralt varjupaigataotlejaid ja ümberasustatud pagulasi.

Alates 2015.-2016. aasta rändekriisist, mil Rootsi võttis ühe elaniku kohta vastu rohkem varjupaigataotlejaid kui ükski teine riik, on sellest suunast järk-järgult eemaldutud.

Küsitluste järgi suhtub Rootsi avalikkus migrantidesse üldjoontes hästi, kuid viiendik valijatest on suundunud vasakpoolsete demokraatide taha ja suuresti peetakse põhjuseks muresid seoses jõukudevahelise vägivalla ja piirkondadega, kus suure osa elanikest moodustavad esimese ja teise põlve sisserändajad.

Rootsi praegune parempoolne koalitsioon on võtnud illegaalse immigratsiooni vähendamise üheks prioriteediks lisaks karmimatele lõimumismeetmetele.

Juulis teatas valitsus, et esimest korda aastakümnete jooksul lahkub Rootsist rohkem inimesi kui riiki saabub ning uute varjupaigataoltuste arv oli viimati nii madalal tasemel 1990-ndate lõpus.