Saatejuht küsis Pevkurilt, kas on olemas kava, millist relvastust Eesti lähiaastatel hangib.

"See kava on raamina olemas. Kaitseväe juhataja on selle esitanud. Nüüd on vaja koos riigi kaitseinvesteeringute keskuse ja kaitseväe peastaabiga ka läbi käia see, millises järjekorras me ühte või teist soetame," vastas Pevkur. "See moonaraha tähendab seda, et tegelikult see on alates tavalist 5,56 padrunist, mis läheb Rahe automaati, kuni siis pikamaarelvadeni ja õhutõrjerakettideni. See on väga suur kogus. See jaguneb väga mitmete aastate peale."

"Ma tean seda, et näiteks selles aastal jõuab laskemoona kohale üle 400 miljoni eest. Järgmisel aastal jõuab meil laskemoona kohale, see, mis on juba lepingutes – üle 700 miljoni. Ja sealt edasi aastas 500–600 miljonit. 500 ja 700 miljoni vahel igal aastal laskemoona meile laekub," rääkis Pevkur.

Saatejuht küsis, kas see tähendab seda, et raha on olemas, kuid jooksvalt vaadatakse, mida selle eest ostetakse.

"Selleks on selge plaan," vastas Pevkur. "Ei ole kindlasti meie huvides avalikult vaielda selle üle, kui mitu padrunit me ostame, kui mitu raketti me ostame ja kui mitu õhutõrjesüsteemi me ostame. Sellepärast et vastase elu ei ole mõtet lihtsaks teha."

Saatejuht märkis, et pikamaaraketid tulevad kolme aasta pärast ehk alles siis tekib võimekus sõda vastase territooriumile viia.

"Ei, ma ütlesin seda, et kui me tahame täiendavalt saada. Meil on ka praegu pikamaavõimekus olemas," vastas Pevkur. "Meil on juba Eestis kohal Blue Spear laevatõrjeraketid, mida on võimalik kasutada ka vajadusel maasihtmärkide hävitamiseks. Samamoodi meie ammu sõlmitud leping HIMARS-i soetamiseks hõlmab endas juba HIMARS-iga kaasas olevaid rakette. Nii lühema distantsi peale kui 300-kilomeetriseid ATACAMS-e. Nad tulevad, aga meil on neid lihtsalt vaja rohkem. Ja kui me tahame neid saada rohkem, siis me peame täna lepingu ära sõlmima, et oleks nad paari aasta pärast kohal."

Saatejuht juhtis tähelepanu, et valitsus on öelnud, et julgeolekumaks on planeeritud kolmeks aastaks, kuid samas ei saa valitsus kindlalt öelda, et see kolme aasta pärast kaob.

"Seda ütlevad valijad," sõnas Pevkur. "Ma usun, et see peabki olema avaliku debati küsimus, mida me pärast valimisi teeme. Me vaatame kindlasti olukorrale otsa, kui palju on vaja. Üks, mis on kindel – me oleme parlamendis ära otsustanud, et kaitsekulud on vähemalt kolme protsendi tasemel. See kolm protsenti annab meile selle kindluse, et igal juhul ka moonahanked jätkuvad pärast uue valitsuse moodustamist 2027. aasta valimiste järgselt."

"See valitsus saab garanteerida seda, et see eelnõu, mille me üle anname, mis puudutab julgeolekumaksu, see on tähtajaline. Ta on tehtud väikese ülekattega. Kui 2027. aasta valimised on ära olnud, siis peab uus parlament ja uus koalitsioon otsustama, millisel kujul edasi minna," rääkis Pevkur.

Saatejuht küsis, kas uus võidurelvastumine on alanud, algab või käib juba ammu.

"Kui ma vaatan ka teisi NATO riike, siis üle 20 riigi praegu juba panustavad enam kui kaks protsenti. Meie oleme öelnud, et see enam kui kaks protsenti on vähe. Me ise paneme 2026. aastal 3,7 protsenti. Kui rohkem on raha, siis järelikult on ka rohkem relvasid, on rohkem moona. Seda ka liitlastel, mida on meile ka vaja, et liitlased oleksid meiega koos tugevad. Seega jah, liitlased relvastuvad ja soetavad moona oluliselt rohkem kui seda pärast külma sõja lõppu kuni Ukraina täiemahulise sõja alguseni," sõnas Pevkur.