Maale kolimist takistab enamiku sealse kinnisvara laenukõlbmatus
Aasta-aastalt on hoogustunud maalt linna elama kolimine, riik aga tahaks näha, et see tendents pöördub. Maale kolimise tingimuseks on aga nii vajalike teenuste olemasolu kui ka võimalus laenuga maja osta. Enamik kinnisvarast väljaspool suuremaid linnu pole paraku pankade silmis laenukõlblik.
Lääne-Virumaal Uhtnas jagas riik laupäeval tänuleiba peredele, kes on otsustanud suurtest linnadest maale kolida. Leiva sai 24 peret 19 vallast. Kuigi maale kolinuid oli viimase aasta jooksul ilmselt mõnevõrra rohkem, näitab see siiski tendentsi, et suund on tugevalt vastupidine – enamik maakohti jookseb linnadesse tühjaks.
"Trend on see, et rohkem kolitakse ära ja linnas olevate inimeste arv kasvab ja see on meie kõige suurem väljakutse. Esiteks see, et inimeste arv maal väheneb, ja teiseks see, et kui me vaatame, milline on töötuse tase, milline on sissetulekute tase, siis seal on samamoodi suured lõhed," lausus regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.
Rakvere vald on üks neist vähestest piirkondadest, kuhu inimesed tahavad kolida.
"Meie vald õnneks on kasvav vald. Me oleme ju ikkagi rõngasvald ümber maakonnakeskuse. See tähendab, et maakonna süda on siin ja arendused tulevad, kasvavadki linnast välja. On kool, lasteaed, noortekeskus, raamatukogu, meil on siin ka veel huvihariduse maja. Kui inimesed valivad, siis nad valivad sellise koha, et teenused on lähedal, et saavad seal lapsed olla turvaliselt lasteaias ja koolis," ütles Rakvere vallavanem Maido Nõlvak.
Valla algatusel kerkis Uhtnasse seitse ühepereelamut, kuhu vastsed asukad hiljuti sisse kolisid. Aastaid püüdis vald hoonestusõigusega maatükke otse eraisikutele müüa, kuid selleks ei andnud pangad laenu. Alles arendaja kaasamine tõi muutuse.
"Noortel peredel maakohta saada pangast laenu on suhteliselt võimatu. Aga pärast seda, kui me tegime volikogus otsuse, et lasime juurde ka juriidilised isikud, mis tähendab, et arendaja saaks seda teha, siis leidsime arendaja kohe. Arendaja tegi kahe aastaga siia majad peale ja paari kuuga olid siin juba noored pered sees," lausus Nõlvak.
Vallal on plaanis edukat mudelit korrata, ent seesugune lähenemine on maapiirkondades pigem erandlik.
Vallo Kõrgmaa on elupõline tallinlane, kes tahtis lapsi maal kasvatada. Uhtna jäi sõelale juhuslikult.
"Põhimõtteliselt vaatasime üle Eesti. Meil olid kriteeriumid, mille järgi otsida. Oli see, et oleks kool, lasteaed ligidal, pood on boonuseks. Ja et oleks mõistliku hinnaga ja võimalikult suure aialapiga maa," lausus ta.
Kui lihtne on pangast laenu saada, et maale elamine osta?
"Põhimõtteliselt sai täispaketi, see oli pangale piisavalt atraktiivne. Aga kui ostad maatüki ja hakkad sellele peale ehitama, siis on juba natuke keerulisem," ütles Kõrgmaa.
Kersti on Uhtnas elanud 24 aastat ega kahetse sinna kolimist.
"Lapsed on mõlemad siin kasvanud, koolis käinud, lasteaias. Paremat ei tahagi. (On siin tööd ka?) Midagi ikka on. Hooldekodud ja koolid ja. Ja puidutööstused Kes otsib, see ikka leiab," ütles ta.
Hartmani sõnul näeb riik vaeva, et kohalikel omavalitsustel oleks võimekust koole, lasteaedu, raamatukogusid ja muid avalikke teenuseid pakkuda, mida seadus ette näeb, kuid mis järjest enam ära kaovad.
"Me oleme ka teinud muudatuse selles osas, kuidas kohalikke omavalitsusi rahastatakse. Et need võimalused ei oleks mitte ainult suurematel linnadel, suurematel kohalikel omavalitsustel, vaid ka väiksematel kohtadel. Nii et minu eesmärk kindlasti ei ole panna käima riigibussi, vaid ikkagi võimestada kohalikke omavalitsusi," lausus Hartman.
Toimetaja: Marko Tooming