Eesti võib Rail Balticu Tallinna-Pärnu osa valmis saada juba 2028
Taristuminister Vladimir Svet kirjutas oma Läti ja Leedu kolleegidele, et Eesti võib Rail Balticu Tallinna-Pärnu raudteelõigu käiku lasta juba 2028. või 2029. aastal. Kliimaministeerium kinnitas, et tuleb välja plaaniga, kuidas leida kohalikule liinile vedaja.
Septembri alguses arutasid Baltimaade transpordiministrid mõtet avada Rail Baltic liiklusele jupikaupa, vastavalt sellele, kuidas lõigud valmivad. Pühapäeval saatis Eesti taristuminister Vladimir Svet oma Balti kolleegidele kirja, milles rõhutas, et toetab seda ideed.
"Eestis hõlmaks see Tallinna-Pärnu liini käitamist 2028. või 2029. aastal," kirjutas Svet.
Seni on Rail Balticu Eesti poole arendajad pakkunud, et Tallinna-Pärnu rongiliikluse saab käima 2030. aastal.
Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets ütles ERR-ile, et uus tähtaeg on ambitsioonikas.
"Kindluse on andnud see, et praegu on tööd väga heas graafikus ja suur osa töödest on rahadega kaetud," sõnas Kasemets ning lisas, et peagi on üle 100 kilomeetri trassist kaetud ka ehituslepingutega. "Me liigume päris kiiresti raudtee väljaehitamisega edasi," ütles ta.
Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets sõnas, et Tallinna-Pärnu trassi valmimine 2029. aastaks on tehniliselt tehtav.
2028. aasta kohta lisas Salomets, et seegi võib olla võimalik, kuid märkis samas, et raudtee ehituse ja käikuandmise vahele peab jääma ka katsetamine. "See on see osa, kus tegelikult on võimalik teatav võit saada," ütles Salomets. Ta selgitas, et eri tegevuste tarbeks peab raudtee läbima mitmesuguseid teste.
Näiteks pisut aeglasema regionaalrongi liinilelubamine eeldab veidi lühemat katseperioodi kui tippkiirusel sõitva Tallinna-Riia rongi käikulaskmine. "Protseduurika maht on seal väiksem, ei pea piiriüleselt ronge liigutama ja saab ka väiksema teenuse mahuga piirduda," rääkis Salomets.
Et kolmes Balti riigis valminud raudteelõigud tühjana ei seisaks, on mõistlik need võimalikult ruttu kasutusse võtta, ütles Riias asuva kolme riigi koordinaatorettevõtte RB Rail juht Marko Kivila.
"Lätis on alusehituse valmiduse mõistes kõige varem valmis Riiast lõunasse minev lõik ja Leedus Kaunasest põhja poole minev lõik," ütles Kivila.
Seega saab Pärnu ja Riia vaheline lõik valmis viimaste hulgas. Kuid tähtis on, et Balti riike läbiv trass saaks tervikuna tähtajaks valmis, ütles Kivila
Kasemets: kohaliku vedaja leidmiseks teeb Eesti eraldi hanke
Lisaks raudteele on Tallinna-Pärnu rongiliini käimapanemiseks tarvis ka ronge.
Keit Kasemets ütles, et Rail Balticule vedajat otsides tuleks regionaalset ja rahvusvahelist rongiliiklust eraldi vaadata.
"Need on kindlasti erinevat tüüpi hanked. Regionaalset opereerimisteenust korraldavad riigid ja rahvusvahelist teenust tuleks meie nägemuses korraldada riikide üleselt," selgitas Kasemets. Ta lisas, et täpsemad Rail Balticu opereerimist puudutavad plaanid esitab kliimaministeerium valitsusele järgmisel aastal.
Kasemetsa sõnul arutatakse riikide vahel sedagi, kas rahvusvahelist ja regionaalset rongiliiklust saaks ühendada. Samas ütles ta, et ei näe, kuidas tooks mõne teise riigi korraldatud hange vedaja Eesti regionaalliinile.
"Siiski väga suur tõenäosus on, et see on ikkagi Eesti valitsuse poolt korraldatud konkurss," ütles Kasemets.
Küsimuse peale, kas Rail Balticul hakkaks Eesti-siseseid vedusid tegema riigifirma Elron või mõni välismaine operaator, kordas Kasemets, et kõik võimalused on lahti ning täpsemad ettepanekud saab valitsus tuleval aastal.
Elron on valmis kohe tegutsema hakkama
Elroni juhatuse esimees Lauri Betlem ütles, et kui riik soovib, et Elron viiks Rail Balticu trassile rongid 2028. aasta lõpuks, peaks selle otsuse tegema juba täna.
"Rongide hankimine hanke väljakuulutamisest reaalse opereerimise alguseni võtab aega minimaalselt neli-viis aastat," ütles Betlem. "Selleks, et me saaksime hakata ettevalmistusega tegelema, oleks meil vaja ministeeriumi poolt konkreetset tellimust."
Betlem nõustus kommentaariga, et kitsarööpmelisele raudteele sobivaid ronge võib olla järelturult lihtsam saada kui laiarööpmelisele raudteele sobivaid ronge. Samas märkis ta, et sellele ei saa lootma jääda.
"Me peame arvestama ikkagi ajakululiselt sellega, et meil tuleb hankida täiesti uus veerem," rääkis Betlem. "Me ei saa kunagi olla kindlad selle peale, kas järelturult meile sobivat veeremit sellel ajahetkel on saadaval või ei ole."
Seda, et Tallinna-Pärnu liinile tuleks hanke peale mõni suur ettevõte välismaalt, hindas Betlem pigem ebatõenäoliseks. "Küll aga rahvusvahelise liini puhul võib olla suurematel operaatoritel huvi konkureerima tulla," sõnas ta.
Keit Kasemets tõdes, et 2028. või 2029. aastaks Tallinna-Pärnu rongiliinile vedaja leidmine eeldab ambitsioonikat ajakava.
"Aga kindlasti ajakava ei välista seda, et see opereerimine oleks võimalik," ütles Kasemets.