Läti parlamendi Rail Balticu uurimiskomisjon koostab praegu lõppraportit ja kutsus järgmisel nädalal Riiga projekti Euroopa-poolse koordinaatori, et üldse mõista, mis võimalused kiirraudteed ehitades on.

"Leian, et kõik Balti riigid on süüdi selles, et kunagi pole õigel ajal määratletud, milline on projekti eelarve ja milline on iga riigi osa. Pidevalt on muudetud tehnilisi tingimusi ja kogu projekti sisu," ütles Läti seimi Rail Balticu uurimiskomisjoni esimees Andris Kulbergs.

Läti parlamendis hakati kolmapäeval arutama tuleva aasta eelarvet ja Rail Baltic ei paista olevat prioriteet, kui vaadata järgmist, aga võib-olla ka järgmisi aastaid. Eelnõust on näha, et Euroopa Liidu rahastuse kõrval vajalik 15-protsendiline omaosalus küll garanteeritakse, aga ei midagi enamat.

Koalitsiooni kuuluv Roheliste ja Talurahva Liit kinnitas, et Rail Balticu tulevik ja rahastusallikad on ikka ebaselged.

"Eelarves on rohkem kui 100 miljonit eurot Euroopa Liidu projekti kaasrahastamiseks. Palun, tegutsege selle piires. Kui on aga vaja midagi enamat, siis seda ei tule. Ootame selget seisukohta, milline see trass saab olema ja millistest allikatest seda rahastatakse," sõnas Läti majandusminister Viktors Valainis.

"Kümne aasta jooksul on seda projekti väga erinevalt arendatud. Ja nüüd pole valitsusel just lihtne ülesanne luua selle kümne aasta tegevuse järel selgus, kuidas rongi rööbastele seada," kõneles Läti peaminister Evika Silina.

Põhitrassi ehitamiseks on hädavajalik Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi raha, sest kohalikust eelarvest pole nii suuri summasid võtta.

"Leedu-poolse osa projekteerimine läheneb lõpule ja lähiajal algab seal ehitus. Eesti suunal jätkab rahvusvaheline ühisettevõte RB Rail projekteerimist. Selle suuna ehitamiseks pole Euroopa Liit veel raha eraldanud," ütles Läti transpordiminister Kaspars Briškens.

Läti on nüüd otsustanud, et Riia keskraudteejaama ja Riia lennujaama terminaali edasi ehitamiseks enam Rail Balticu raha ei kasutata. Et luua Rail Balticu trassi ühendus ühega neist, loodetakse kasutada PPP rahastusmudelit ehk kaasata erakapitali.

"Soovime selleks ümber jagada teiste Euroopa Liidu fondide, mitte Rail Balticu ehituseks mõeldud raha – ühtekuuluvusfondi, taasterahastut –, et need jaamad vähemalt osaliselt valmis ehitada," rääkis Briškens.

Seimi uurimiskomisjoni juhi meelest oleks aga vaja muuta Rail Balticu staatust ja seada esikohale militaarvajadused.

"Praegu on tegu sotsiaalmajandusliku projektiga. Nii ei sa see jääda. Selle ehitamisel on sõjaline tähtsus. Ühestki dokumendist pole võimalik leida, et see on sõjalise tähtsusega objekt," ütles Kulbergs.